esmaspäev, oktoober 20, 2008

Suve tripi meenutusi/ Kolmas päev 23.07.2008

Hommikul ärkasime imekena ilmaga. Väike hommikusöökja siis suundusid lapsed metsa mustikale:) Nagu vanal heal ajal - nad torkasid marju kõrre otsa ja sõid nii et suud mustad ja tõid ka oma vanematele. Emad ja isa pusisid telgi kokku panemisega ja laagriplatsi korrastamisega.
Kuna ilm oli ilus, siis otsustasime selle selle ära kasutada ja esimese rannaskäigu ette võtta.

Mina tegin seal ka oma selle aasta viimase supluse ja kui ka ajas ette rutata, siis ka selle aasta viimase supluse tegin seal 28.08.08. Meil oli nimelt infopäev Peipsi ääres.
Rannapiigad :)


mõnus. Nii kurb, et sellisel aastal oli rannas mõnulemist ikka imevähe.
Järgmiseks võtsime suuna Otepää peale. Peipsi ääres oli vahva sõita, iga natukese aja tagant olid tee ääsed müüjad: kala, tomatid, kurgid jne. Ostsimeühe toreda proua käest ka ühe kala ja natuke kartulit ühes endaga, et siis õhtusöögiks mõnus süüa.
Teepeal nägime vahvat Kalevipoja teemaparki. Esialgu nägime küll ainult silti ja selle järgi suundudes ka parki ennast


no commets

Lapsed kalevipoja vankri peal.
Teisepool teed oli Kalevipoja muuseum. Õues olid vahvad puukujukesed, mis olid mingi vahva ürituse raames erinevate skulptorite käe all valminud.

Iga kuju juures oli ka väike salmike Kalevipojast. Avastamisrõõmu jagus nii suurtele kui väikestele

Muuseumi juhataja oli nii asjalik ja sõbralik. Esimeseks ajsaks pani ta meid üheks pereks: mees ja tema kaks naist ja lapsed :) Täna kui ma netist sele muuseumi linki otsisin, siis nägin et tegelikult on giiditasu 100.00. Meil tegi tore ja sõbralik naine ka imekena ekskursiooni ja Kalevipoja lühiülevaate. Põnev ja hariv oli. Kusjuures lastelegi jäi üllatavalt palju meelde. Ilmseölt see naine oskas esitada oma juttu nii sütitavalt ja huvitavalt, et kõigile jäi midagi külge. Sinna peks/võiks teinekordki tagasi minna.

Tublid õppurid :)

Lukku pandud Tarkuseraamatut kaemas

Oh kooliaeg, oh kooliaeg ja oh neid mälestusi. Seal muuseumis olid veel peale Kalevipoja teemalise toa muid teemasid ja aegu.

Lisbeth poseerimas minuaegse koolivormiga.
Järgmiseks suunaks oli meil Elistvere loomapark. Vahepeal käisime ka ühes hästi armsas kohas söömas. Kahjuks nimi ei jäänud meelde, aga super mõnus koht oli. Praed olid maitsvad ja teeninudus väga hea

Plaksutajad. Ma ei tea mis nende taimede päris nimi on, aga kui mina koolis käisin ja sealt koju tulin, siis jäid mulle teepeale need samad taimed. Mulle niimeeldis neid plaksutada. Need taimed mis on kenasti pungis kui neile õrnalt vastuminna plaksatavad nii naljakalt. Nii ma tutvustasingi oma lapsepõlve meelelahutust ka teistele :) Meeldis ja tekitas elevust ka tänapäeva lastele

Mulle see park hästi meeldis. Loomad elasid ikka suhtelislt vabas looduses. Aga need sääseparved .......

Õnnelikult park läbitud :)
Järgmiseks võtsime suuna Otepää peale, et otsida endale ööbimiseks turismitalu õu.
Leidsime Haanja külje alt ühe vahva turismitalu kus oli võimalik ka suitsusauna rentida, mille kõrval oli kena paisutiik. Esimesel õhtul olin nii egoistlik, et lapsi endaga sauna ei võtnud. Oi kui häää oli. Kui mina saunast tulin, siis kükitas Riina koos lastega pimedas õues ja nokkisid kala ja kartulit süüa. Priimus teenis end meie reisil hästi. Järgmiseks suveks ostan endale ka

Staar :)

Nüüd on meid ajalehte pandud :)
ohh raske on see kuulsusekoorem: http://www.sakuvald.ee/33330

reede, oktoober 03, 2008

Suve tripi meenutusi/ Teine päev 22.07.2008

Teise päeva hommikul ärkasime rõõmsa meelega Orava talus. Sõime päiksepaistel õues pika laua taga hommikuputru ja sättisime vaikselt teele. Suunaks oli Narva. Tee peale jäi meile Sinimäed, sealne mälestusmärk.
,
Ilmataat soosis ka meie käiku sest seal olles oli valdavalt päiksepaisteline. Lastele meeldis allesjäänud kaevikutes ringi joosta. Kui mõni aeg peale meie reisi seda sama kohta telekas näidati siis lastel oli suur äratundmisrõõm

Vabadusväljaku samba viha jõudis ka Sinimägedele, seal tõugati ka mälestutahvlid pikali. Minu arust oli see väga hea idee see,et need samad sambad parandati ära ja lisati tekst ümberlükkamise kohta.

Eemalt paistabki Narva linnus. Me va tobujupskid, parkisime auto ikka kohe päris kaugele linnusest. Silma järgi tundus väga lähedal, aga sissepääas tegelikult oli hoopis teisel pool. Me suutsime esialgu ikka kohe täitsa valele poole kõndida. Lõpuks õnnelikult linnuse platsile jõudnuna oli ukse peal silt, et teisipäeviti suletud. Juba nördinud ja oleksimegi peaaegu minema hakanud kõndima, kui õnneks kõrval seisjad ütlesid, et ei-ei täitsa lahti on muuseum. Kõndisime, vaatasime - meeldis. Enamus külastajatest olid küll vene rahvusest.

Vaade ülevalt torni tipust. Päris kõhe, sest torni ümber on laudadest tehtud kinnine platvorm, lauapragude vahelt võid vabalt alla vaadata. Kõhe. Peale laste sündi ma olen ikka paras chiken :) Vaade oli võimas.


Venemaa

Lossiõues nimega Põhjaõu toimus igasugust tegelust. Sel päeval olid Gruusia joodud Narva linnuses . Valmistasid seal shaslõkki jmt. Rahvas oli nagu kärbsed meepoti kohal. Meie ei hakanud trügima. Vaatasime, et taevas hakkab tumedaks tõmbuma, seadsime hoopiski sammud autode poole.
Järgmiseks sihtpunktiks oli Narva- Jõesuu. Niipea kui autodesse jõudsime algas tugev-tugev vihmasadu. Ilmselt see uinustaski lapsed magama. Narva-Jõesuust seega sõitsime lihtsalt läbi, vaatasime maju ja üldse. Randa kahjuks ei jõudnud. Jääb midagi teiseks korraks ka. Nüüd aga suund Peipsi poole. Ööbimiskohaks valisime RMK platsil. Koha nime kahjuks ei mäleta, aga Riina abil tuletan meelde ja paen siia kirja. Vaba platsi ja mõistliku hinnaga oli väga keeruline Peipsi ääres leida. Kõik kohad olid paksult täis ja paljudes kohtades kehtisid nii nõmedad hinnakirjad st iga liigutuse eest maksad eraldi tasu. Ei meeldi mulle nii. Võiks olla üks kindel tasu ja siis oledki ja teedki. Meie plats oli täitsa tasuta ja täitsa tore.

Õhtusöök. Saime esimest korda ka priimuse peal keedetud makarone ja teed . mmm maitses hää. Õhtul kui lapsed juba magasid oli plaan, et lähme jalutame ka Peipsi ääärde, kuid taevas oli nii ümmargune kuu ja metsas nii imelikud raginad, et sellest mõttest loobusime heaga kohe :)
Lapsed koos Jaaniga käisid ikka rannas ära, kuigi palju varem kui meie sellele mõttele tulime.
PS: Ahjaa, mis mind häiris seal platsil olid seda külastavad inimesed, kes käituvad sinna ehitatud imekenadest wc-des nagu elajad. ja räpakotid. Häbi teile. Inimesed võiksid suhtuda ka ühiskondlikku wc-sse nagu oma kodu omasse, et kui juhtub õnnetus ja läheb midagi valesse kohta siis koristad ära. mitte ei roni jalgupidi poti peale. urrr. sellised asjad ajavad kohe kurjaks. Osad teevad tööd ja näevad vaeva et teistel oleks hea ja tore puhkama tulla, aga siis tulevad mingid tobedad hoolimatud jõugud ja s....d kõik täis. Meie lähedal olevad wc-d tundusid suhteliselt uued olevat ja nägid välja ikka väga-väga jubedad.

Esimene kooli kõhuvalu

Jõudiski meieni ka esimene kõhuvalu kooli mitte minemise soovi pärast. Oli teine hommikul tõustes roosa ja rõõmus, pani end kenasti riidesse ja siis äkki näost valge, et temal kõht valutab. Ok vaatame natuke, et lähme alla ja ehk püüab natuke süüa. Laua taga istub näost valge neiu ja üldse söögiisu ei ole. Ma mõtlesin, et tõesti haige. Siis äkki turgatas pähe, ma küll ei uskunud et nii võiks olla, et äkki ei taha neiu miskil põhjusel kooli minna. Kuigi minule teadaolevalt ei tohiks tal selleks üldse põhjust olla. Nii ma siis rääkisin neiuga nii ja naapidi. Lõpuks ta avaneski. Tuli välja et täna on õpetajate päev ja tunde annavad teised õpilased mitte oma klassijuhataja ja piiga oli sellest endale mure valmis mõelnud ja nüüd hädas. Õnneks meil aega oli, rääkisime omavahel kõik selgeks ja lõpuks läksime rõõmsal sammul koolibussipoole.
Uhh õnneks. Ma loodan, et edaspidi on ta ka mingua aus ja avameelne.