Uskumatu kuidas ikka aeg lippab.
Eile sattusime üle pika aja emaga vestlema ja selgus et vahepeal pole me teineteisest 2 nädalat mitte miskit kuulnud. Oi kuidas taaks kodune olla, aga näed hetkel võin sellest ainult unistada.
Teadjamad soovitavad, kui kuulevad et ühe palgaga me kuidagi ära ei elaks, et tehke uus laps, aga tuu ei ole tuu. Ma tahaks oma kahe lapsega rõõmsalt hetkel olla j a mitte tööl käia. Samas kui see võimalus oleks, ei tea kas siis enam tahakski.
Tööl on ju muidu tore, aga kuidagi palju on seal viimasel ajal teha. Nagu pealkirjast selgub olen taaskord haiguslehel Lilithiga, kes köhis eile väga koledasti ja lasteaiast koju saadeti. Ja täna pidi mul hirmtähtis kohtumine ühe potensiaalse väga suure kliendiga. Ärijuht vangutas /ma kohe tundisn läbi telefoni/ mõistmatult pead, et kuidas ma nii tööle siis ei tule ...??? et vaja ju kliendiga kohtuma minna. Aga minu jaoks on siiski lapse tervis igasugustest töövõitudest olulisem. vat nii siis ja kahjuks puudub mul ka tugivõrgustik, kelle hoolde oma lapsi vahetevahel vajadusel jätta
Leidsin fotoka ja arvuti vahelise juhtme üles nii et hakkan pilte vaikselt ilmselt siia laadima. Kuigi viimasel ajal oleme väga kehvad pildistajad, kohe millekski ei jää aega.
Nädalavahetusel käisime saares, suur lootus oli üle jäätee minna, aga võta näpust. Jäätee pandi juba reede päeval kinni. /neljapäeval avati/ seega jälle vanatviisi, autoga prrr sadamasse ja seal jooksujalu praamipeale. kusjuures seekord jooksime kohe niisuguse kiirusega, et tükka aega pistis igalt poolt, aga peale jõudsime.
Saares on mõnus, aeg tiksub oma rütmis, lasped on vanaemast ülisuures vaimustuses jne.
Laupäeva õhtul käisime Kaupo saunas. mmm mõnus. pesime end lausa jõeveega.
Ja pühapäeval taas tagasi. Kodu jäi sel ndl vahetusel koristamata ja taaskord kummitab mind triikimata pesuhunniku koll
aga ükskord ma ostan endale hõljutaja nagunii st pesukuivati. ja siis mul seda muret enam ei ole.