Suve tripi meenutusi/ Teine päev 22.07.2008
Teise päeva hommikul ärkasime rõõmsa meelega Orava talus. Sõime päiksepaistel õues pika laua taga hommikuputru ja sättisime vaikselt teele. Suunaks oli Narva. Tee peale jäi meile Sinimäed, sealne mälestusmärk.
,
Ilmataat soosis ka meie käiku sest seal olles oli valdavalt päiksepaisteline. Lastele meeldis allesjäänud kaevikutes ringi joosta. Kui mõni aeg peale meie reisi seda sama kohta telekas näidati siis lastel oli suur äratundmisrõõm

Vabadusväljaku samba viha jõudis ka Sinimägedele, seal tõugati ka mälestutahvlid pikali. Minu arust oli see väga hea idee see,et need samad sambad parandati ära ja lisati tekst ümberlükkamise kohta.

Eemalt paistabki Narva linnus. Me va tobujupskid, parkisime auto ikka kohe päris kaugele linnusest. Silma järgi tundus väga lähedal, aga sissepääas tegelikult oli hoopis teisel pool. Me suutsime esialgu ikka kohe täitsa valele poole kõndida. Lõpuks õnnelikult linnuse platsile jõudnuna oli ukse peal silt, et teisipäeviti suletud. Juba nördinud ja oleksimegi peaaegu minema hakanud kõndima, kui õnneks kõrval seisjad ütlesid, et ei-ei täitsa lahti on muuseum. Kõndisime, vaatasime - meeldis. Enamus külastajatest olid küll vene rahvusest.

Vaade ülevalt torni tipust. Päris kõhe, sest torni ümber on laudadest tehtud kinnine platvorm, lauapragude vahelt võid vabalt alla vaadata. Kõhe. Peale laste sündi ma olen ikka paras chiken :) Vaade oli võimas.

Venemaa

Lossiõues nimega Põhjaõu toimus igasugust tegelust. Sel päeval olid Gruusia joodud Narva linnuses . Valmistasid seal shaslõkki jmt. Rahvas oli nagu kärbsed meepoti kohal. Meie ei hakanud trügima. Vaatasime, et taevas hakkab tumedaks tõmbuma, seadsime hoopiski sammud autode poole.
Järgmiseks sihtpunktiks oli Narva- Jõesuu. Niipea kui autodesse jõudsime algas tugev-tugev vihmasadu. Ilmselt see uinustaski lapsed magama. Narva-Jõesuust seega sõitsime lihtsalt läbi, vaatasime maju ja üldse. Randa kahjuks ei jõudnud. Jääb midagi teiseks korraks ka. Nüüd aga suund Peipsi poole. Ööbimiskohaks valisime RMK platsil. Koha nime kahjuks ei mäleta, aga Riina abil tuletan meelde ja paen siia kirja. Vaba platsi ja mõistliku hinnaga oli väga keeruline Peipsi ääres leida. Kõik kohad olid paksult täis ja paljudes kohtades kehtisid nii nõmedad hinnakirjad st iga liigutuse eest maksad eraldi tasu. Ei meeldi mulle nii. Võiks olla üks kindel tasu ja siis oledki ja teedki. Meie plats oli täitsa tasuta ja täitsa tore.

Õhtusöök. Saime esimest korda ka priimuse peal keedetud makarone ja teed . mmm maitses hää. Õhtul kui lapsed juba magasid oli plaan, et lähme jalutame ka Peipsi ääärde, kuid taevas oli nii ümmargune kuu ja metsas nii imelikud raginad, et sellest mõttest loobusime heaga kohe :)
Ilmataat soosis ka meie käiku sest seal olles oli valdavalt päiksepaisteline. Lastele meeldis allesjäänud kaevikutes ringi joosta. Kui mõni aeg peale meie reisi seda sama kohta telekas näidati siis lastel oli suur äratundmisrõõm
Vabadusväljaku samba viha jõudis ka Sinimägedele, seal tõugati ka mälestutahvlid pikali. Minu arust oli see väga hea idee see,et need samad sambad parandati ära ja lisati tekst ümberlükkamise kohta.
Eemalt paistabki Narva linnus. Me va tobujupskid, parkisime auto ikka kohe päris kaugele linnusest. Silma järgi tundus väga lähedal, aga sissepääas tegelikult oli hoopis teisel pool. Me suutsime esialgu ikka kohe täitsa valele poole kõndida. Lõpuks õnnelikult linnuse platsile jõudnuna oli ukse peal silt, et teisipäeviti suletud. Juba nördinud ja oleksimegi peaaegu minema hakanud kõndima, kui õnneks kõrval seisjad ütlesid, et ei-ei täitsa lahti on muuseum. Kõndisime, vaatasime - meeldis. Enamus külastajatest olid küll vene rahvusest.
Vaade ülevalt torni tipust. Päris kõhe, sest torni ümber on laudadest tehtud kinnine platvorm, lauapragude vahelt võid vabalt alla vaadata. Kõhe. Peale laste sündi ma olen ikka paras chiken :) Vaade oli võimas.
Venemaa
Lossiõues nimega Põhjaõu toimus igasugust tegelust. Sel päeval olid Gruusia joodud Narva linnuses . Valmistasid seal shaslõkki jmt. Rahvas oli nagu kärbsed meepoti kohal. Meie ei hakanud trügima. Vaatasime, et taevas hakkab tumedaks tõmbuma, seadsime hoopiski sammud autode poole.
Järgmiseks sihtpunktiks oli Narva- Jõesuu. Niipea kui autodesse jõudsime algas tugev-tugev vihmasadu. Ilmselt see uinustaski lapsed magama. Narva-Jõesuust seega sõitsime lihtsalt läbi, vaatasime maju ja üldse. Randa kahjuks ei jõudnud. Jääb midagi teiseks korraks ka. Nüüd aga suund Peipsi poole. Ööbimiskohaks valisime RMK platsil. Koha nime kahjuks ei mäleta, aga Riina abil tuletan meelde ja paen siia kirja. Vaba platsi ja mõistliku hinnaga oli väga keeruline Peipsi ääres leida. Kõik kohad olid paksult täis ja paljudes kohtades kehtisid nii nõmedad hinnakirjad st iga liigutuse eest maksad eraldi tasu. Ei meeldi mulle nii. Võiks olla üks kindel tasu ja siis oledki ja teedki. Meie plats oli täitsa tasuta ja täitsa tore.
Õhtusöök. Saime esimest korda ka priimuse peal keedetud makarone ja teed . mmm maitses hää. Õhtul kui lapsed juba magasid oli plaan, et lähme jalutame ka Peipsi ääärde, kuid taevas oli nii ümmargune kuu ja metsas nii imelikud raginad, et sellest mõttest loobusime heaga kohe :)
Lapsed koos Jaaniga käisid ikka rannas ära, kuigi palju varem kui meie sellele mõttele tulime.
PS: Ahjaa, mis mind häiris seal platsil olid seda külastavad inimesed, kes käituvad sinna ehitatud imekenadest wc-des nagu elajad. ja räpakotid. Häbi teile. Inimesed võiksid suhtuda ka ühiskondlikku wc-sse nagu oma kodu omasse, et kui juhtub õnnetus ja läheb midagi valesse kohta siis koristad ära. mitte ei roni jalgupidi poti peale. urrr. sellised asjad ajavad kohe kurjaks. Osad teevad tööd ja näevad vaeva et teistel oleks hea ja tore puhkama tulla, aga siis tulevad mingid tobedad hoolimatud jõugud ja s....d kõik täis. Meie lähedal olevad wc-d tundusid suhteliselt uued olevat ja nägid välja ikka väga-väga jubedad.

0 Comments:
Postita kommentaar
<< Home