Sel nädalavahetusel käisime Saaremaal. Läksime bussiga (mina ja lapsed). Tüdrukud oli nii-nii elevil.
Teel Sakust linna oli mul hullumoodi õnne /mul on siin veel vist üht teist vaja korda saata/ nimelt sakust välja sõites, liikles minu ees mingi pisibussi moodi sõiduvahend ja ma ainult korraks vaatasin autos alla, kui äkki näen enda esiklaasis praktiliselt eesliikleja tagumikku. uhh kiire regeering ja rool vasakule, pidurid, rooliga lipa-lapa. Õnneks läks, keegi vastu ei tulnud ja meie sõit võis jätkuda. Lilithil oli turvatoolis hästi lõbus, tema mõtles et emme nalja teeb. Ma kahtlustan et minu eesliiklejal ei põlenud ei pidurituled ega suunatuled - viimast võibolla ta lihtsalt ei viitsinud näidata.
Bussijaama jõudsime tiba vara, seal me siis ootusärevuses ootasime. Siis kui buss ette tuli oli mauhti ukseesine rahvast täis ja minu tädrukud ka äksi täis, nii liikusime meiegi sinnapoole, minul 2 kotti käes ja Lilith puusapeal. Oleks üksainus inimenegi meid bussi uksest enne sisse lasknud ei-ei-ei. Ma ei saa aru, mitte mingit viisakust ei ole enam. Ma saan aru linnaliinibussis, et kõik trügivad elueest et endale istekohta saada, aga maaliinil on ju igaühel pilet ja koht olemas. arumaeisaa. See selleks, bussis läks istekohaga ka veits kehvasti, saime nimelt sellise koha, kus on kahe akna vaheline post ja bussiks oli ka suhteliselt vana mudel. Aga me ei lasknud end sest häirida. sõit läks hästi ruttu ja lõbusalt. Meie ees istus üks armunud paar, kes seal väga hoogsalt musutasid.
Saaremaal tulid meie vanaema ja -isa vastu. Mõnus lapsed said taaskord jõulukingitusi, oh seda põnevust ja ärevust.
Teiselpoolel oli reedel firmapidu Tartus ja seega tuli ta laupäeval meile järgi. Rääkis paar sõna juttu ja läks korraks puhkama, nii 17h. Pühapäevahommikuks oli ta väga rõõmus ja kraps.
Ja pühapäeval siis tulime tagasi. Mõnus oli olla seal, aeg liigub kohe teises rütmis, tasa ja targu.
