Lilithi suuvärk

1. Tegevus toimub Lisbeth toas
Lisbeth: Lilith mis sa teed
Lilith: Joonistan
Lisbeth: Minu joonistuse peale????
Lilith: mhmm
ja joonistab südame rahuga edasi :)
Lisbethil oli selline roosa ja rõõmus kevadine pilt, liblikad lendasid jne. Lilith lisas sinna pildi peale´omalt poolt mingi kolli mäe otsa :) Muidu olevat see pilt liiga igav olnud.

2. Miks on Kaisa siia ilma sündinud?
Emme tead Kaisa on siia ilma sündinud mind kiusama :) No onju, ta kogu aeg kiusab mind

3. Kuidas Lilith väljub autost? Pea ees loomulikult, nii nagu liumäestki peab pea ees alla laskuma nii tuleb ka autost väljuda. Tegelikult neiu komistas ja seepärast libiseski peaees autost välja, aga ta ise ütles et ta nii tahtiski tegelikult tulla :)

Lisaks veel:
Täna olid nii mõnusalt libedad teed. Pidime Kaisa ja emaga Järve selveri ees kokku saama, et koos Habajale sõita Otti sünnipäeva tähistama. Parkla oli nii mõnusalt tühi, et ma otsustasin seal natuke ringitada, esialgu tegin auringe ümber ühe bemmi, siis arvasin, et äkki selle auto juht saab kreepsu kui tabab mind teolt, siis läksin tiba eemale ringitama. Sain niikaua ringitada, kuni Lilith küsis minu käest emme miks sa nii teed? ja Lisbeth ütles, et temal hakkab pea ringi käima :)

Lilith-i sünnipäevapidu 05.12.2009

Lisbeth ja Lilith läksid hommikul ratsutama. Tüdrukud käivad suure suure rõõmuga Kurtnas ratsutamas. Loomulikult suutsid nad ratsutamisõpetajale ka mainida, et Lilithil on täna sünnipäeva pidu ja enne äraminekut tõi treener Lilithile hobuseraua. Oi seda rõõmu. Kõik külalised pidid seda väga puhast hobuserauda imetlema. Kui tüdrukud koju tagasi jõudsid olid juba osad külalised st Karud juba kohal. :) Seekord ma suutsin neid taaskord üllatada võtsin külalised vastu hommikumantlis. Nad ikka tulevad nii vara, et ükskõik kuidas ma ka ei üritaks ikka ma ei jõua õigeks ajaks. Aga see ongi hea tegelikult, sest siis saan ma nad kenasti kohe tööle rakendada. Esimeseks avame loomulikult mõnus külma shampa, mida serveerime koos maasikaga ja mmmmm kui hea.

Lastele katsin eraldi laua külalistetuppa, sest külalisi tuli päris päris palju. Aga me mahtusime kõik kenasti ära ja lapsed klappsid omavahel ka nii hästi. Tavaliselt meie juures nii ongi, et lapsed möllavad omaette ja suured saavad ka rahulikult istuda. Kismaks ei kisu peaaegu kunagi st ei olegi kiskunud. Mõned ükskud korrad on paar segadust kokku keeratud, aga ei saa viriseda kõik on alati nii super hästi.

Peale sööki läks loomulikult mänguks. Lilith kutsus ka Lisbethi paar sõpra sünnipäevale sest nad on ka tema sõbrad. Laura ja Anette olidki 2 punktuaalset saabujat. Suured olid vahepeal omaette.

Samal ajal väiksemad mängisid Lilithile sünnipäeva mänge.

Barbie mänge.

Lõpuks saabus sünnipäeva laulu ja küünalde puhumise aeg. Seda tuli teha ikka koos sõbrannaga.

Ja tasahaaval hakkasidki külalised lahkuma. Loeks üles, kes siis meid külastasid: Karupere tavalises koosseisus (Vanaema, Eve, Kaisa, Ott, ema, Kelly) Riina, Kertuliis, Joonas, Anette, Laura, Olga, Patrissia, Manuelia, Evelin, Marleen, Ave, Elizabeth, Merily, Kadi Hetkel nagu rohkem ei meenugi :)
Õhtul jäime veel mängima ja lobisema Riina ja Olgaga ja juttu jätkus meil kauemaks. Ühel hetkel avastasime, et ülalkorrusel on nii kahtlane vaikus ja vaatama minnes avanes meile järgmine vaatepilt:

Sõnad on vist liigsed :D

avanev pilt on täitsa normaalne sest kell oli juba 00:43

31.12.2009

Seekordne aasta viimane päev sai veedetud Ko Talu saarel :) LOodan, et kirjutasin õigesti, sest seda saart kirjutati nii erinevat moodi, et oi oi oi. Päev oli mõnus, kuigi ülerahvastatud. Lõunasöök oli hea, kuigi toidumürgistust tekitav. Õnneks olin mina ainuke kel õhtul nii paha nii paha nii paha oli.Rannas siiski oli megahea :) Ja need sinised mereveed ja valged liivarannad

Aastavahetuseks oli kaetud hotelliõue alale lauad 2500 inimesele. Enamuses neist olid küll venelased, aga see selleks, meie laudkond oli tore ja rõõmsameelne. Kuigi mina olin paras ilonpillari, sest mul oli nii kehva olla, kannatasin vapralt aastavahetuse ilutulestiku ära.

Lasin õhku oma soovilaterna.

Ja niipea kui ilustulestik lõppes, kobisin oma valutavate kontidega tuppa magama ära. Mina, kes ma kunagi tabletti ei võta, võttis ühe tableti kest ööd, sest nii kehva oli olla. Uskumatu millised rootsi lauad olid kaetud seal hotelli õues ja mina ei maitsnud suutäitki. Samuti ei maitsnud shampust, see olukord peab ikka väga kehva olema kui Helina suudab shampusele ei öelda ja jätab oma shampa teistele :)

Õnneks hommikul oli olemine enam vähem ok :) See eest ma tegin kõik tagasi meie viimasel Tai õhtul, kõik see mis vana aastaõhtul pidutsemata jäi sai pidutsetud siis.

üks ja kaks ja kolm ja neli

ja ma saingi kolmkümmend neli :)

Enamus helistajaid/õnnitlejaid küsisid noh kuidas tuli. Ma siis kirjutan kuidas tuli :)

Sünnipäeva hommikul ärkasin üle pika-pika aja üksinda kodus. Tüdrukud veetsid esimest korda sel aastal aega isaga. Plaan oli võimalikult kaua magada, aga näe võta näpust, telefon alustas piuksumist ja lõpuks tõusingi ema helistamise peale 9.30 ülesse.

Seejärel käärisin käised üles ja alustasin koristamist. Vahepeal tegin hommikusöögi, nautisin seda vaatasin telekat. Natuke koristamist, telefoniga palju palju lobisemist. Seejärel tegi Riina mulle üllatusvisiidi, istusime, teetasime ja vaatasime iluuisutamist, Eesti paar uisutas minu arust super hästi, aga kahjuks kohtunikud ei olnud seda meelt. Seejärel sain kõne Lisbethilt, sellise rõõmsa ja ootusäreva häälega teatati mulle, et nüüd ma tulen. Tütretirts oli nimelt poes käinud ja oma emale ostnud karbi Raffaello komme. MMMM, ette ruttavalt võib kirjutada, et need ma ka ühekorraga ära sõin. Peale Riina lahkumist tegin veel mõned kiired koristus liigutused. Seejärel lapsed lasteaiast-külast koju, ühine õhtusöök. Natuke veel lobisemist, lapsed pessu ja seejärel läksin oma sünnipäeva auks välja sööma, sellisesse kohta nagu Savoy restorani. Söök oli hea, seltskond meeldiv ja kui ma lõpuks kahetistkümne paiku tagasi koju jõudsin oli mõnus mõnus rammestus peale, et vajusin kohe unne. Enne seda transportisin loomulikult lapsed oma voodidesse.

Esimesed õnnesoovid sain juba 21.01.2010 kell 00.01 ja viimase 21.53. Aitähh kõigile, kes mind meelespidasid nii telefoni, sms-i kui ka internetikeskkondade kaudu. Aitähh veelkord ja mul on hea meel, et mu elus on nii palju toredaid inimesi.

Öösel nägin hästi hästi kummalist ja segast und:

Algas sellega, et me tulime suvisel ajal ühe tuttavaga, kelle nime ma ei tohi mainida ;) taksoga kuskilt ürituselt. Taksojuhiks oli mingi täiesti segane tüüp, kes tegi roolis igasuguseid trikke + lisaks veel hüppas vahepeal autost välja ja jooksis kõrval. Auto oli Mercedes ja automaatkastiga. Vat millised asjad kõik meelde jäid. Tulime kuskilt Viimsi poolt ja Vabaduse väljakul astusin mingite meelesegaduste ajel ka mina autost välja ja taksojuht vajutas gaasi põhja ja kimas ära. Vabaduse väljak oli inimestest täiesti pungil, aga kõik olid sellised kummalised meesterahvad, et kohe päris kõhe oli seal kõnida. Raha mul kaasas ei olnud, nii seadsingi sammud kodu poole. Seejärel kalpsas minu juurde üks mu klassivend ja lobisesime ning siis viskas ta mingi imeliku nalja. Ma ei teagi kas seal Vabaduse väljakul oli mingi seksparaad või ma ei tea. Igatahes armas klassivend küsis minu käest, kas mina tellisin selle loo, lugu ise koosnes mingitest erinevatest häälitsustes. Sellelause peale pöördusid kõik lähedal seisvad mehed minu poole ja vaatasid imelikult võib isegi öelda iharalt :). Klassivend nägi, et asi kisub kuumaks ja asus mind kaitsma, aga seepeale läks tõsiseks löömaks seal ja ma pistsin jooksu. Järgmine selge punkt on, et jalutan Viru tänaval ja seal on mingi aktiivne kauplemise tänav, sealt ka elusalt ja tervelt läbi jõudnud märkasin äkki, et ma mõtlen kergendusega, et nii tore, et ma ikka nii lähedal elan. Seda mõtet ma mõtledes jalutan Habaja tiigi ääres kulgevat alleed mööda. Edasi olin ma juba kuskil korteris, kus oli ka Karita ja minu eks ja ma ei tea äkki ka minu ema. Ma mäletan, et eks tegi midagi nõmedat ja seepeale keegi ütles talle midagi. Läks veel aega mööda ja see peale sosistas minu eks mulle kõrva miski pärast a tähega algava lause, et tema ikka veel a.... mind :) Seepeale ärkasin telefoni piuksumise peale üles.

Vot sihuke unenägu, et mis siis nüüd sellest küll järeldada või mõelda.

Kas sa tead kellega ma abiellun?

Sellise küsimuse küsimuse esitas mulle Lilith.
Mina: ei tea.
Lilith: no arva
Mina: no ikka ei tea
Lilith: Jesperiga loomulikult :)

ROMA

Läksin täna Lilithile lasteaeda järgi, kalpsas mulle väga rõõmus laps vastu hoides käes paberit, kuhu siis neiuke kirjutas kõik meie pereliikmete nimed. Kõige allservas oli kirjas Roma. Hmmm kes see küll olla võiks? Küsisin Lilithi käest. Vastus: Emme see on ju Amor, ma kirjutasin tagurpidi :)

Avatar

Täna sai jälle üle pika aja kinos käidud ja sellist filmi veel vaatamas, mida ma arvasin, et mina küll seda filmi vaatama ei lähe - Avatar. Film oli lahe ja julgen teistelegi soovitada. Minu vana inimese jaoks oli see esmakogemus 3D filmi käia vaatamas. Esialgu oli ikka väga võõras silmale. Samamoodi ei harjunud ma pikalt ära ka kodus uue telekaga, nii suur tundus, et silmale tegi haiget kohe, aga nüüd ei kujuta enam vanat telekat ettegi.

Üldse kõik filmid mida ma viimasel ajal olen vaatamas käinud, ma ei ole küll eriline kinohunt, on olnud väga head.
Panen siis kirja oma viimased kinoelamused:
1. The Proposal, peaosas Sandra Bullock Väga hea komöödia. Naersin nii, et silmad märjad ja pool pead pärast kinost ära tulekut valutas veel takkapihta :)
2. Inglorious Basterds, peaosas Brad Bitt. Mega hea film. Tarantinolikult jube. Vahepeal sai küll filmi sõrmede vahelt piilutud, eriti kui skalpide võtmiseks läks. Sisu oli hea ja näitlejatööd megahead.

Rootsi trip/ kolmas päev 14.06.2009

Hommik nauditud, pakkisime oma kimpsud kompsud kokku ja asusime teele. Järgmine sihtpunkt oli Göta kanal. Enne jäi meile tee peale veel Löfstad Castle. Lossihullud nagu me oleme, oli vaja see üle kaeda.

Eestvaatest kahjuks mul paremat pilti ei ole. Küll aga võib seda ülalpool pandud lingi pealt kaeda. Lossi pererahva ruumidesse me ei pääsenud küll aga võisime vaadata teenijarahva tube.

Tõeliselt lahe köök. Veevärk ka sees ja puha ja kõik need vasknõud....

Kõrvalhoonel oli megailusa vaatega rõdu. Mina teada-tuntud rõdu fänn oleksgi sinna istuma jäänud.

Seejärel suundusime lossipargi ilu nautlema.

Väike pättus tuli ka enne äraminekut korda saata, nimelt oli teisel kõrvalhoonel hästi pika nööriga kell. Meesperel oli vaja seda loomulikult lööma minna. Pilt on tehtud hetkel, kui tegu on tehtud ja seatakse kiired sammud toimumiskohast eemale.:) Kellakõla oli ilus

Järgmiseks peatuseks oligi Göta kanali äärne. Lahe, sattusime sinna täpselt ühe purjeka liikumise ajaks. Oi seda oli põnev jälgida, eriti kui varem pole sellist süstemi näinud. Alguses oli küll nuputamist, et mismoodi need lüüsid veega täituvad ... Tegelikult kõik on väga lihtne ja väga nupukas.

Silla ülestõstmine oli ka omaette kogemus ja vajas ju pildile jäädvustamist koos iseendaga :)
Me sättisime Göta kanalit imetlema seal kus on tal kõige rohkem lüüse. Ikka päris aeganõudev töö on seal lüüside vahel purjetamine. Alguses oli meil plaan minna ka väiksele lõbusõidule, mida seal tehakse, aga õnneks me ei läinud, pärast nägime ka kuidas see suur laev seal sõitis ja kui ülerahvastatud see oli. Ma arvan et me saime kalda pealt palju parema ülevaate asja toimimisest.

Käisime jalutasime ka mereni /mhhh oli vist ikka meri või oli hoopistükkis järv/ siiski pigem järvekaldani. Vahva linnake oli seal ja kõikjal oli taaskord tasuline parkimine, koonrid eestlased ei taha ju päris iga asja eest maksta. Kauplesime ühte poeomanikku, et kas toime paariks tunniks oma autod sinna jätta, luba käes alles siis suundusime kanali võlusid imetlema.

Teine nõme kogemus oli söögikoha otsimine. Kanali serv oli erinevaid söögikohti täis, aga hinnad nii laes. Me siis oma arust olime kavalad ja läksime sinna kus oli kõige rohkem rahvast, eeldades juu see on siis kõige parem koht. Petta saime, esiteks ei tohtinud me laudu kokku lükata, teiseks vaadati me lapsi nagu maailmalõpu kuulutajaid. Korraks istusime isegi maha, aga ei ... tahaks ikka rahulikult süüa. Tõusime üles ja lahkusime. Leidsime pizzakoha, teadaolevalt minu lapsed ju pizzar ei söö ja seal muud ei olnud, aga siis tulid lahked rootslased appi. Pizzakoha kõrval oli restoran. Nii me siis tellisime lastepraed restost ja ise sõime ja nautisime pizzat :) Hea oli, päike tuli ka välja ja saime õues mõnusasti süüa. Hinnakiri oli loomulikult rootsikeelne, numbritest saime aru ja lisaks oli all mingi tekst me kujutasime ette et see on tipi nõue. Kraapisime tipi kokku ja saatsime Riina arvet tasuma :) ehhe tuli tagasi kohe ja ütles et vähe raha andsime talle. Ei olnud see tipi raha vaid selle eest tuli juurde maksta et me koha peal sõime. Seepärast enamus kohalikke pizza kaasa ostsidki. Ei hullu ikka olime rõõmsad. Pärast jalutasime mööda kõrvaltänavaid autode poole.

Edasine suund oli Gränna linnake, enne seda soovisime kuskilt telkimisplatsi leida.

Esimene koht saatis meid pikalt. Hakkas peale mingi kaardi nõudmine. Oleks meilt nõutud seda kohe esimene öö, siis me oleksime ära ostnud ja rahu majas. Kui krt me juba kaks ööd ilma selle salapärase kaardita ööbinud nüüd siis ka ei osta. Ette ruttavalt võib öelda, et see ei olnud just tark jonn, aga me tulime siiski sellest olukorrast võitjatene välja.

Rootsi trip/ teine päev 13.06.2009

Teine päev oli plaanitud Kolmardeni zooparki päevaks. Hommikul nautisime ja sõime rahulikult ja siis läksimegi. Väiksele prouale oli kaasas loomulikult käru. Tenerife kogemused olid hästi meeles. Loomulikult, siis väike proua seletas, kes ja kui palju teda lükata tohib. Taamalt paistab metsade vahel olev tasuline autoparkla. Parkimisega sai ka parasjagu nalja, automaatide peal oli kirjas, et tasuda saab kaardiga ainult, minul kaarti kaasas ei olnud ja tekkiski väike segadus, et mis siis nüüd saab. Lõpuks selgus, et ei ei saab siiski sullis tasuda ja mingi tädi käest saab ka münte vahetada. Sebisime mis me sebisime, aga parkimiskviitungi me kätte saime ja niipea kui olime selle automaadist kätte saanud, tuli üks lahke rootslane, kes pakkus oma piletit, sest nemad lahkusid juba. Tänan aga mõne sekundi jäite hiljaks oma pakkumisega. Ma arvan, et ma ei olegi kunagi sellist hinda auto parkimise eest keset metsi maksnud :)

Teed olid seal head, mäest üles ja alla viib vallatu tee. Andis seal ikka kärut tõugata. Aga loomaaed oli nii mõnusasti üles ehitatud st ühe kandi loomad olid kenasti ühes aedikus koos. Loomulikult üksteise vastu sõbralikud loomad, päris loodust seal ikka ei copytud. Ja rootslaste viisakus oli ka mega tore, keegi ei trüginud, keegi ei elanud seljas jne võrreldes Soomega ikka täitsa luks värk. Igal pool oli võimalik istuda ja loomade tegevusi jälgida.
See Sebrapoiss oli tõeliselt lahe tegelane, muudkui poseeris ja jälitas meid :)

Jälle tuttav sebra on pildile trüginud. Jäi mainimata see, et ilmaga meil vedas. Päike just ei paistnud, aga vihma ka ei sadanud.

Hipod tegid ka seal igasugu trikke ja vempe. Mul on üks väga intiimne pilt ka, aga austades hiposid ei hakanud seda siia lisama. Ei tea mis õrnuse hood neid seal valdasid.

Seal oli ka igasuguseid majakesi, näituseks ahvimaja. See tüüp kes seal oma kivistunud olekuga keset pilti istub, alguses lebas maas. Me tükk aega nuputasime, et kas see on ikka ahv või on naljaka kujuga püütüügas. Äkki tõusis see tüüp lihtsalt istuli ja tardus sellesse asendisse. Veel saime seal jägida kuidas üks gorillaema oma beebi eest hoolitses, ta tegutses samamoodi nagu üks ema hoolitseb oma inimesebeebi eest :)

Ahvipuu ees tegime pikema istumise peatuse. Uskumatu milliseid trikke need ahvid seal tegid ja uskumatu kui räpased nad olla võivad. Kõik oma ihuhädad rahuldati ka sealsamas puu otsas

Järgmiseks jõudsime lastezoo juurde. SEal jätkus paitamisobjekte nii suurtele kui väikestele. Hästi lahedad minisead olid seal ka, tegid igasugu naljakaid häälitsusi. Sinna ilmselt olekski meie lapsed jäänud. Hügieeniga oli seal loomaaias ikka väga head lood st kui lahkusime lastezoost saime kohe sealsamas värava taga käed kenasti puhtaks pesta.

Ja oligi loomaaial ring peal, loomulikult oli seal palju teisi loomi ka. Ei hakka siia päris kõiki pilte üles riputama. Veel oli seal lahe skeleti maja. Uskumatult suur skelett on ikka jääkarul. Lõpus tegime väikse istumispeatuse, aga lapsed suutsid kohe sealt kõrvalt mingi mänguväljaku leida ja sealsed koopad pakkusid suurt avastamisrõõmu.

Õhtuks olid vanemad nii kutu piilud ja targad vanemad olid sellega juba arvestanud ning alles jätnud endale toakese. Just, ainult ühe toakese, sest nagunii me veedame enamusaega ühes toas ja järgmine hommik oli plaanis varakult jalga lasta siis mahutasime enda kogu ühtse perekonna ühte tuppa. Kokkuhoidlikud eestlased nagu me olime :) Madratsid olid meil ju nagunii kaasas. Selleks, et saaksime madratsi ilusti maha laotada kruvisime laualt jalad alt ära ja asetasime seina äärde ja volaa oligi kenake vaba ruum.

Õhtul tegime veel väikese eest-rootsi maavõistluse batuudil hüppamises. Nimelt seal territooriumil oli mõnus suur-suur batuut, selline maasees olev muhk. Me läksime sinna lastega hüppama ja juu me suutsime sellekäigus väga rõõmsaid huilkeid kuuldavale tuua, et rootsi noored tulid ka uudistama ja liitusid hüppamisega. Ohsa poiss kus nüüd sai nalja. Minu tibu oli ju kõige kergem ja nii me siis Lilithiga muudkui veeresime batuudilt maha, aga ei häda uuesti neljakäpukil peale ja võis hüppamine jätkuda. Seda peab nende noorte kiituseks küll mainima, et nad nii keansti arvestasid meie lastega st kui mõni ikka maha veeres ja peale uuesti ronida otsustas siis jäeti hetkeks hüppamine järgi. Oi kuidas me naersime. Ja võitjaks otsustusime ka meie, sest rootsinoored väsisid enne ära ja andsid võidu meile :) Seejärel pessu ja magama. Enne sõeda kõike oli loomulikult õhtusöök esialgu lapsed ja seepeale suured.

Rootsi trip/ esimene päev 12.06.2009

Start oli meil 11.06.2009. Läksime uhiuue laevaga. Põhipunktid olid meil paika pandud ja vahepeal vaatame seda mis põnevat meie tee peale jääb. Peasihtmärk oli Astrid Lindgreni maa ja Kolmardeni loomaaed. Sai seda reisi juba mitu aastat lastele lubatud, seega siis aastal 2009 tegime teoks. Seltskond endine ja harjumuspärane :). Esialgsed plaanid olid, et hellitame end laevas st võtame mugavad kajutid ( pileteid sattusime bronnima täpselt Tallinnki sünnipäeval, seega saime mõnusad soodukad ja siis prouad otsustasid veitsa laiata. Vehepealsed ööd saadame mööda telkides, no kui hirmsasti lahistab sadada siis kämpades, süüa teeme ise - selleks said kaasa pakitud priimused ja söögikraami, üks kord päevas lubame endale luksuslikuma söögi kuskil restos. Teine mugavustega ööbimine oli planeeritud A.Lindgreni maal. Seal ka prouad lubasid endale luksust :) Aga mismoodi välja kukkus - katsun nüüd meenutada ja kirja panna.

Kohustuslikud poseeringud kajuti aknal. Laevas oli tore laste mängutuba, kuigi kuigi seal ikka käis vahepeal paras olelusvõitlus. Õhtul toimus ka laevas palju erinevaid üritusi. Õhtusöögi valisime kõige viimase kattega, käisime bronnisime endale enne mõnusa laua ja siis me sõime :) Tegelikult ei söönud midagi üle, laste menüü oli lihtne friikad ja hakklihapallid. Mina maiustasin mereandide letist. Mujale suurt ei jõudnudki. Ilusat hinda oskavad nad mahlade eest seal küsida.

Järgmine hommik Rootsimaal võttis meid vastu tume-tume sinise taevaga. Me väga ei muretsenud, sest tuli meil ju pikk maa Rootsi lõunakallastpidi sõita veel. Kaardilugejaks oli juba suurte kogemustega Riina, nii me siis ilma äparusteta Stocholmist välja jõudsime ja mööda maanteed kihutama hakkasime. Vihm läks aina tugevamaks ja tugevamaks. Vahepeal oli raskusi tee nägemisega, eriti veel kui otsustasid kellestki mööduda. Ühe väikse ekslemise tegime ka, loomulikult minu Lilithi pärast, sest tal on ju teadaolevalt vaja igal pool võimalikult palju WC-sid üle vaadata. Nii ma siis eespool liikuvale autole läbi walkie-talki teada andsingi, et peatust vaja. Peatus tehtud, üritame jälle õigele maanteele saada, aga võta näpust teede süsteem päris kirju ja tavalise kaardi pealt ei loe suurt mütsigi välja. Väheke tiirutamist ja taas õigel teel.

Käisime vaatasime ka samal päeval üle kus asub Kolmardeni park, sinna sisse minna ei planeerinud, sest ilm oli ikka veel vihmane ja kole. Seega esimene öö tuleb meil veeta kämpingus. Nüüd siis vaja mõni lähedal asuv kämpa otsida. Kolmardeni park ise asub keset metsi, esialgu tundub täitsa uskumatu et hmm kus on siis kõiksugu soojamaa loomad ja palju kiidetud safari park. Parkimisplats oli ka loomulikult keset metsi tasuline :)

Ei olnudki palju otsimist kui leidsime kämpa, kes meile oli lahkesti nõus ka kõrvuti toakesed andma. Lapsed suundusid loomulikult koheselt õue mängima, nii nagu Skandinaaviamaades ikka kombeks peab igal pool olema minigolfi väljak, kui on golfiväljak, siis on ka igasugused toredad kujud, mida meie lapsed siis koheselt vallutama asusid. Me pigustasime silma kinni ja lubasime. Lapsed olid ju nii vapralt selle pika autosõidu ära kannatanud.

Tegime vahepeal väikese kehakinnituse. Tubades olid ka pliidid ja veekeetjad jne jne. Hea et meil oli kaks tuba, sest ühes toas pliit keeldus koostööst. Seega siis kogunes kogu meie suur pere minu pere tuppa. Söök ära söödud, soojad joogid joodud suundusime tutvuma ümbrusega kuhu me siis sattusime. Meri oli, rand oli. Koheselt vaja ju selgeks teha kui sügav vesi on, sest iial sa ei tea ju millal mõni laps otsustab väikse ootamatu supluse teha.

Hästi suure territooriumiga cämpa plats oli see. Tegime ka väikese tuuri sealses metsas. Trollimets oli selle asja nimi. Metsas leidus igasuguseid puust kujukesi.

Ja oligi aeg öörahu välja kuulutada, sest väsimus murdis meid :)

TUK-TUK (loe: Tuleme Uuesti Kokku)‏

Tere sõbrad, võitluskaaslased ja Eesti ilumaoludes ellujääjad.

Nüüd, kus viimased liivaterad on pükstest välja raputatud võiks taas Tai lipu vardasse tõmmata. Teen ettepaneku koguneda minu onni 29.01 kell 19:00. Onn asub XXXXXXX, XXXX küla. Kohapeal “masääääääsi” ei paku aga head seltskonda ikka saab – Bätmään vist ei tule – aga ei häda. Igaüks võiks kaasa võtta seda, mida ta ise heaks arvab ja närida/juua tahab.

Selleks ajaks on kõigil ilmselt pruun jume maha koorunud ja näod on jälle tavalise Eestlase omad. Nii, et viskame siis üksteisele ka eestlaselt – eestlasele pilgu:)

Andke siis teada, kas aeg sobib ja kes tulemas on:) Siis lihtsalt tean, mitu taldrikut selleks õhtuks puhtaks pesema pean;)

Tervitusi udusest lumevabariigist,

_____________

Vat sellise toreda ja ära märkimist vääriva kutse sain Tai after partyle :)

Viimase koolivaheaja saavutused

Lilith õppis rrrrr-i põristama. Ise on ta selle üle nii uhke ja nüüd igal võimalusel kasutab rrrrr-i sisaldavaid sõnu.
Lisbeth õpetas Lilithit tähti tundma ja tekitas temas huvi Karu Aabitsa vastu.
Lisbeth õppis sms-e saatma :) nii tore me saime omavahel nii kenasti suhelda, sest ise veetsin ma osa sellest koolivaheajast kaugel kaugel ja helistamine oleks kujunendu ülemõistuse kalliks. Kuigi osad kõned me ikka tegime ka.
Hambad said ka taaskord üle kontrollitud ja üle lakitud.

Egiptuse after party 08.03.2009

Võõrustajateks olid Eero ja Tiina koos Silveriga. Ette ruttavalt võib öelda, et tänaseks on nende perekond suurenenud ja neil on ka imearmas pisitütar Emma Maria.
Pererahvas oli nii kena ja vastuvõtt veel toredam ja olemine seal veelgi mõnusam, siis loomulikult ei märganud me õigel ajal lahkuda:)

Lapsed said riidesse pandud nõnnamoodi.

Üks on valmis, üks veel riidesse panna.

tehtud. Nii nüüd kõik see pamp autosse ja koju.

Egiptus/ koju sõit 01.03.2009

Viimasel päeval tegime veel viimased päikesevannid, lapsed enam ei viitsinud vaid ronisid niisama ringi. Taamal on näha ka kurba Riinat rätikuid ära andmas.

Mina ainukesena tegin ka viimase basseini supluse :) ja suht rõõmsa veel.

Tore reis oli. Nii nagu lastega reisid ikka peab aega nende järgi planeerima, kuid me nautisime seda aega kõik. Oli võimalik jälle nädalake veeta koos armsate inimestega.

Kojusõit kulges plaanipäraselt ja viperusteta.

Egiptus/ Kuues päev 28.02.2009

Viimase täispika päeva otsustasime veeta mõnusasti juba harjumuspärases rütmis. Kõigepealt randa ja siis basseini. Osade jaoks meie seast oli see viimaseks päevaks Sharmis, sest nemad tulid meist tibake varem sinna ja õnneks läksid ära ka päevake varem. Nii tore, et me seal niimoodi kokku juhtusime. Elu on toonud mulle viimasel ajal palju palju armsaid inimesi.

Meie armas reisiseltskonna osake, ilma kelleta ilmselt ei oleks meil kõiki neid vahvaid reise. ügav kummardus maani :)

Jäätisekokteili aeg, soovisime ka üht toredat pilti meie põnnidest saada, aga juhtus õnnetus ja Joonas keeras kohe oma jäätisekoksi tagurpidi liiva (kogemata loomulikult) ja ohh seda pahameelt mis sellele järgnes. Seega pildil on ainult need kellel kokteili on.

Kõik lilled ma kingiksin sulle mu armas ema :) Lapsed jõudsid nii salaja käia lehti ja õisi noppimas. Ma usun et kõik need võtsid nad põõsaste alt.

Mainimata on jäänud, kuidas suured said õhtuti mõnusasti discotada. Nimelt koondasime oma lapsed kõik Eesti lasteaiaks ühte tuppa. Käisime siis kõik korda mööda lapsi kontrollimas, aga meil olid nii tubli lapsed, vaatasid tibake aega multikaid ja nii nad siis ka tasapisi unne suikusid. Öösel kui vanemad discotamast väsisid, siis läks igaüks võttis oma lapsed ja viis oma tuppa.

Tegime ka teise seltskonna auks viimase õhtu lastedisco. Väiksemad on võtnud väikse puhkepeatuse.

Samal ajal kui ülejäänud suured ja väikesed jalga keerutasid ja oma väikse kättemaksu plaani ka ellu viisid. Need lõbustajad tüdrukud jäid nii kurvaks, kuuldes, et meid homme enam kedagi discole tulemas ei ole. Ilmselt siis said nad kolmekesi õhtuti tantsu lüüa, sest peale meie seal teisi osalejaid eriti ei olnud.