Rootsi trip/ teine päev 13.06.2009

Teine päev oli plaanitud Kolmardeni zooparki päevaks. Hommikul nautisime ja sõime rahulikult ja siis läksimegi. Väiksele prouale oli kaasas loomulikult käru. Tenerife kogemused olid hästi meeles. Loomulikult, siis väike proua seletas, kes ja kui palju teda lükata tohib. Taamalt paistab metsade vahel olev tasuline autoparkla. Parkimisega sai ka parasjagu nalja, automaatide peal oli kirjas, et tasuda saab kaardiga ainult, minul kaarti kaasas ei olnud ja tekkiski väike segadus, et mis siis nüüd saab. Lõpuks selgus, et ei ei saab siiski sullis tasuda ja mingi tädi käest saab ka münte vahetada. Sebisime mis me sebisime, aga parkimiskviitungi me kätte saime ja niipea kui olime selle automaadist kätte saanud, tuli üks lahke rootslane, kes pakkus oma piletit, sest nemad lahkusid juba. Tänan aga mõne sekundi jäite hiljaks oma pakkumisega. Ma arvan, et ma ei olegi kunagi sellist hinda auto parkimise eest keset metsi maksnud :)

Teed olid seal head, mäest üles ja alla viib vallatu tee. Andis seal ikka kärut tõugata. Aga loomaaed oli nii mõnusasti üles ehitatud st ühe kandi loomad olid kenasti ühes aedikus koos. Loomulikult üksteise vastu sõbralikud loomad, päris loodust seal ikka ei copytud. Ja rootslaste viisakus oli ka mega tore, keegi ei trüginud, keegi ei elanud seljas jne võrreldes Soomega ikka täitsa luks värk. Igal pool oli võimalik istuda ja loomade tegevusi jälgida.
See Sebrapoiss oli tõeliselt lahe tegelane, muudkui poseeris ja jälitas meid :)

Jälle tuttav sebra on pildile trüginud. Jäi mainimata see, et ilmaga meil vedas. Päike just ei paistnud, aga vihma ka ei sadanud.

Hipod tegid ka seal igasugu trikke ja vempe. Mul on üks väga intiimne pilt ka, aga austades hiposid ei hakanud seda siia lisama. Ei tea mis õrnuse hood neid seal valdasid.

Seal oli ka igasuguseid majakesi, näituseks ahvimaja. See tüüp kes seal oma kivistunud olekuga keset pilti istub, alguses lebas maas. Me tükk aega nuputasime, et kas see on ikka ahv või on naljaka kujuga püütüügas. Äkki tõusis see tüüp lihtsalt istuli ja tardus sellesse asendisse. Veel saime seal jägida kuidas üks gorillaema oma beebi eest hoolitses, ta tegutses samamoodi nagu üks ema hoolitseb oma inimesebeebi eest :)

Ahvipuu ees tegime pikema istumise peatuse. Uskumatu milliseid trikke need ahvid seal tegid ja uskumatu kui räpased nad olla võivad. Kõik oma ihuhädad rahuldati ka sealsamas puu otsas

Järgmiseks jõudsime lastezoo juurde. SEal jätkus paitamisobjekte nii suurtele kui väikestele. Hästi lahedad minisead olid seal ka, tegid igasugu naljakaid häälitsusi. Sinna ilmselt olekski meie lapsed jäänud. Hügieeniga oli seal loomaaias ikka väga head lood st kui lahkusime lastezoost saime kohe sealsamas värava taga käed kenasti puhtaks pesta.

Ja oligi loomaaial ring peal, loomulikult oli seal palju teisi loomi ka. Ei hakka siia päris kõiki pilte üles riputama. Veel oli seal lahe skeleti maja. Uskumatult suur skelett on ikka jääkarul. Lõpus tegime väikse istumispeatuse, aga lapsed suutsid kohe sealt kõrvalt mingi mänguväljaku leida ja sealsed koopad pakkusid suurt avastamisrõõmu.

Õhtuks olid vanemad nii kutu piilud ja targad vanemad olid sellega juba arvestanud ning alles jätnud endale toakese. Just, ainult ühe toakese, sest nagunii me veedame enamusaega ühes toas ja järgmine hommik oli plaanis varakult jalga lasta siis mahutasime enda kogu ühtse perekonna ühte tuppa. Kokkuhoidlikud eestlased nagu me olime :) Madratsid olid meil ju nagunii kaasas. Selleks, et saaksime madratsi ilusti maha laotada kruvisime laualt jalad alt ära ja asetasime seina äärde ja volaa oligi kenake vaba ruum.

Õhtul tegime veel väikese eest-rootsi maavõistluse batuudil hüppamises. Nimelt seal territooriumil oli mõnus suur-suur batuut, selline maasees olev muhk. Me läksime sinna lastega hüppama ja juu me suutsime sellekäigus väga rõõmsaid huilkeid kuuldavale tuua, et rootsi noored tulid ka uudistama ja liitusid hüppamisega. Ohsa poiss kus nüüd sai nalja. Minu tibu oli ju kõige kergem ja nii me siis Lilithiga muudkui veeresime batuudilt maha, aga ei häda uuesti neljakäpukil peale ja võis hüppamine jätkuda. Seda peab nende noorte kiituseks küll mainima, et nad nii keansti arvestasid meie lastega st kui mõni ikka maha veeres ja peale uuesti ronida otsustas siis jäeti hetkeks hüppamine järgi. Oi kuidas me naersime. Ja võitjaks otsustusime ka meie, sest rootsinoored väsisid enne ära ja andsid võidu meile :) Seejärel pessu ja magama. Enne sõeda kõike oli loomulikult õhtusöök esialgu lapsed ja seepeale suured.