Rootsi trip/ esimene päev 12.06.2009
Kohustuslikud poseeringud kajuti aknal. Laevas oli tore laste mängutuba, kuigi kuigi seal ikka käis vahepeal paras olelusvõitlus. Õhtul toimus ka laevas palju erinevaid üritusi. Õhtusöögi valisime kõige viimase kattega, käisime bronnisime endale enne mõnusa laua ja siis me sõime :) Tegelikult ei söönud midagi üle, laste menüü oli lihtne friikad ja hakklihapallid. Mina maiustasin mereandide letist. Mujale suurt ei jõudnudki. Ilusat hinda oskavad nad mahlade eest seal küsida. Järgmine hommik Rootsimaal võttis meid vastu tume-tume sinise taevaga. Me väga ei muretsenud, sest tuli meil ju pikk maa Rootsi lõunakallastpidi sõita veel. Kaardilugejaks oli juba suurte kogemustega Riina, nii me siis ilma äparusteta Stocholmist välja jõudsime ja mööda maanteed kihutama hakkasime. Vihm läks aina tugevamaks ja tugevamaks. Vahepeal oli raskusi tee nägemisega, eriti veel kui otsustasid kellestki mööduda. Ühe väikse ekslemise tegime ka, loomulikult minu Lilithi pärast, sest tal on ju teadaolevalt vaja igal pool võimalikult palju WC-sid üle vaadata. Nii ma siis eespool liikuvale autole läbi walkie-talki teada andsingi, et peatust vaja. Peatus tehtud, üritame jälle õigele maanteele saada, aga võta näpust teede süsteem päris kirju ja tavalise kaardi pealt ei loe suurt mütsigi välja. Väheke tiirutamist ja taas õigel teel.
Käisime vaatasime ka samal päeval üle kus asub Kolmardeni park, sinna sisse minna ei planeerinud, sest ilm oli ikka veel vihmane ja kole. Seega esimene öö tuleb meil veeta kämpingus. Nüüd siis vaja mõni lähedal asuv kämpa otsida. Kolmardeni park ise asub keset metsi, esialgu tundub täitsa uskumatu et hmm kus on siis kõiksugu soojamaa loomad ja palju kiidetud safari park. Parkimisplats oli ka loomulikult keset metsi tasuline :)
Ei olnudki palju otsimist kui leidsime kämpa, kes meile oli lahkesti nõus ka kõrvuti toakesed andma. Lapsed suundusid loomulikult koheselt õue mängima, nii nagu Skandinaaviamaades ikka kombeks peab igal pool olema minigolfi väljak, kui on golfiväljak, siis on ka igasugused toredad kujud, mida meie lapsed siis koheselt vallutama asusid. Me pigustasime silma kinni ja lubasime. Lapsed olid ju nii vapralt selle pika autosõidu ära kannatanud.
Tegime vahepeal väikese kehakinnituse. Tubades olid ka pliidid ja veekeetjad jne jne. Hea et meil oli kaks tuba, sest ühes toas pliit keeldus koostööst. Seega siis kogunes kogu meie suur pere minu pere tuppa. Söök ära söödud, soojad joogid joodud suundusime tutvuma ümbrusega kuhu me siis sattusime. Meri oli, rand oli. Koheselt vaja ju selgeks teha kui sügav vesi on, sest iial sa ei tea ju millal mõni laps otsustab väikse ootamatu supluse teha.


0 Comments:
Postita kommentaar
<< Home