Egiptus/ Esimene päev 23.02.2009

Seekordeks soojamaa sihiks sai valitud Egiptus ja Sharm El Sheik.

Asjade pakkimine, lennujaama sõit kulges sujuvalt nagu vanadele reisisellidele ikka kohane. Kuigi kuigi mina tublike pakkisin kohvreid ikka nagu alati öösel enne lendu. Lend ise oli sujuv ja kiire. Lennujaamas oleme omandanud oskuse lennukile siseneda peaaegu viimastena. Ma ei saa aru inimstest niipea kui hüütakse et algab bording, siis kohe kõik tõusevad krapsti püsti nagu üks mees ja kohe tahavad üksteise taga seal järjekorras seista. Jummi -jammi üldhuhul on ju kõigil siiski omad istekohad ja aega ju selle kiire asjaga on. Lennuki seltskonda vaadates tekkis selline tunne, et oi oi näe Saku reisib. Seega palju tuttavaid, aga seltsis ongi segasem.

Esimese päeva kulutasime hotelli ja ümbrusega tutvumiseks.Esialgu oli hea shokk, toad oli ütleme nii et päevi näinud, hotelli elanikud olid enamuses venelased. Kui me hommikul meie hotelli bassu äärde sättisime siis kostis seal tõsine vene disco. Ma ei tea kas oli veel reisiväsimus see, aga igatahes jubedalt närvidele käis. Õnneks see peale esimest päeva meid enam ei seganud, ilmselt kohanesime :)

Lapsed kohe sulpsti basseini, kirjade järgi oli soojendusega bassein, aga hommikul tundus vesi ikka prrr kui külm, aga nagu näha meie suplejaid see ei härinud. Nii pikalt ju seda oodatud.

Nii nüüd on kampa võetud veel üks Saku poiss. NImelt kohtasime esimesel päeval üht väga armast Saku perekonda, kellega nüüdseks siis suhtleme tihedalt - käime koos teatris ja külas jne.

Kõik kivid vajasid ju turnimist ja poseerimist.

Oma hotelli juures randa ei olnud. Randa tuli sõita hotellibussiga. Otsustasime esimese päeva õhtul selle ranna ja randa mineku üle vaadata. Tegemist oli bussi viimase ringiga, siis saimegi rannas täpselt nii kaua olla kui bussijuht lubas.

Mõnusalt imetühi oli õhtune rand, aga naiivne oleks loota, et nii on ka päevasel ajal.

Tagasi hotellis, õhtusöök söödud. Vaja nüüd ju veel liutoru alused ka üle kontrollida ja läbi joosta.

Enne tuttu minemist tuleb ka kohustuslik palmi pilt ära ikka teha.

Suve tripi meenutusi/ Neljas päev 24.07.2008

Selle päeva sihtideks olid Tamme-Lauri tamm ja Pokumaa.

8,25 meetrise tüveümbermõõduga Tamme-Lauri tamme peetakse Eestimaa puude kuningaks. Selle pärast ehib see väärikas puu ka meie 10 kroonist rahatähte. Mida sai ka lastele piltlikult tõestatud.

Meid oleks ikka palju palju rohkem vaja läinud, et oleksime suutnud tammepuu ümber ringi teha.

Järgmine sihtmärk, siis Pokumaa. Enne majja sisse minekut otsustasime läbida väikse taimeraja. Ja tee peal ei saanud ju tühja kõhtu kannatada, korilased hakkasid koheselt jänesekapsaid otsima ja sööma.

Rada edukalt läbitud, vastused kirja ja postkasti. Võib juba nüüd ära öelda, et auhinda me ei saanud :)

Aga nüüd siis majja sisse.

Lastele ja suurtele see maja väga meeldis. All keldrikorrusel oli teleka tuba, kus lapsed jutustasid erinevaid Edgar Valteri jutte, taustaks jooksid selle jutu kohta laste pildid. Üks käik oli mõeldud ainult pisikestele inimestele, aga no egasiis mina ka veel suur ei ole, pugesin ka mööda seda vahvat käiku. See oli otsekäik 2 erineva ruumi vahel. Maja on väga vahvalt puukujuliselt ümmargune ja isegi kraanikausid on puidust.
Suuremad lapsed meisterdasid seal ise endale oma pokud kaasa ja mina Lilithiga võttsin ette vahvad lasteraamatud ja lugesin neid seniks seal ja tuletasin oma lapsepõlve meelde. Sel ajal sai ikka raamatuid lausa neelatud.

Pikk väsitav päev selja taga suundusime taaskord end telkimisplatsi juurde. Õhtul veel väike suitsusaun ja suplus /ilma riieteta/ kohalikus järvekeses. mmm küll oli see mõnus ja lõõgastav. Pererahva aknad avanesid küll kohe selle järve poole, aga usun et nad on hullude turistidega harjunud.

Sellega oli meie väikene ühisreis lõppemas. Riina oma perega suundus järgmisel päeva Suurt-Munamäge avastama ja sugulasi külastama, mina aga võtsin ette teekonna Viljandi folgile, kus ootasid mind juba Kaisa, Karita ja Calvin. Vahepeatuse tegime Võrus kus kõigepealt lebotasin lastega rannas ja seepeale tegin kohalike käest väikse luure, kus on kõige paremad söögid. Info käes suundusime sööma ja edasi hoia alt Viljandi siit me tuleme. Folk oli lahe, alguses oli plaan jääda Viljandisse ka ööbima, aga ma ei tea mind kutsus nii koju. Seega olingi vapper autojuht ja sõidutasin meie uue reisiseltskonna öösel Viljandist Sakku. Oi küll oli raske see teekond, kõik autos norisesid magada. Mina üksi pidin pingutama silmi lahti, lõpuks leidsin relva mis aitas und peletadada, venekeelne raadiojaam. Koju me jõudsime enne hommikut ja siis ruttu tuttu ja home sweet home.

Vaata, et herilasi sees ei ole

Sellise soovitusega Lilithi poolt, läksin tema sõbranna sünnipäeva jaoks täna lilli ostma :)

Jõul 2009

Tere tulemast taas minu armas blogi :) pärast pikka pikka vaikust. Tegemisi ja toimetamisi on vahepeal olnud tuhandeid, aga mida ei ole olnud on kirjutamise tuju. Ei teagi miks täna see mind uuesti valdas. Ma loodan, et see nüüd saab taas järjepidevaks.
Jõul kujunes taaskord väga lahedaks, kogunemispaik oli endine, aga rahvast oli rohkem kui mullu ja staarid olid teised kui mullu :) Seekordse staari tiitli võitis Ott. Järjepidevuse mäletamiseks kirjutan eelnevate aastate staarid: Rauno, Helina ja nüüd siis Ott ja järgmine on ...
Kogunesime juba poolest päevast, asusime köögitoimkonnas toimetama, igaüks oma lõiguga. Peakokaks oli Kaisa ja meie peamagustoit on eksponeeritud üleval oleval pildil. Maitses imehea ja siiani maiustan sellega.
Pidu läks käima kohe shampanja koos väikese külmutatud maasikaga. Lõpuks kui kõik rahvas koos, toidud valmis tehtud sai ka lauda istutud ja heal paremal maitsta lastud. Liha tuli lauale seekord Oti abiga st vanaema küpsetatud metsanotsu.
Jõuluvana isiklikult meid küll ei külastanud, aga osavmees oli kingid sokutanud kuuse alla. Siit tuleneb ka selle jõulu peanali. Kinke said ainult väikesed. Imestasime miks Lilith sai ühe kingi rohkem. Kink oli kenasti kommituutu kujuline ja peale olid kleebitud inglipildid ja muud kaunistused. Sai veel imestatud et oi kui tubli jõuluvana nii palju vaeva näinud. Läheb siis kingituste avamiseks ja Lilith võtab oma kaunist kommituutust välja 2 tühja wc paberirulli, kommentaariga et näe on ikka naljatilk jõuluvana :) aga ei ole hullu neid saab ikka kasutada. Meie kõik kes me siin olime ei suutnud kuidagi oma naeru taltsutada, nimelt tegemist ei olnudki jõulukingitusega vaid Lilith kunagi oli selle kaunistuse lasteaias teinud ja see sai pandud kaunistuseks kuuse alla. :) Ma pole tükk aega nii südamest pisarateni naernud.
Teine naerukoht oli mängu Mees, kes teadis ussisõnu mängimine. Nimelt 2 mängus osalejat olid tõsised naljatilgad, üks ei saanud täpselt aru kuidas mäng käib ja oli muidu väga aktiivne st igal rindel teine tore sell leidis mängukaartide seast ühe kaardi mis nende talukohta meenutas ja oi kus siis jätkus juttu selle kaardi üle. Kui mahti saan lisan ka selle pildi mälestuseks siia.
Veel mida tegime, vaatasime minu poolt välja otsitud ja tolmust puhtaks pühitud albumeid.
Kena jõul oli sel aastal Aitähh lahkele jõuluvanale ja veel suuremad tänud kallitele sugulastele ja sõpradele kellega oli meil rõõm koos viibida.