6 vaprat eesti politseinikku

... valvasid hetkel Sõduri juures. Parem võiks nad ju tipptunni ajal ristmikele korda looma minna, et "mina ka - mina ka autojuhid" punase tulega ristmikele ei tuiskakas. Hommikul on Männiku teelt täitsa võimatu pärnu mnt-le minna ja sealt edasi kulgeda.

enam rattaga ei sõida

Ma va reibas ullike otsustasin eile trenni rattaga minna, tuul küll oli aga olin ju ilusti end riidesse pannud ja nii ma siis tuhisesingi. Õhtul üheksa paiku koju tagasi tuhisedes enam nii head tunnet ei olnud, kuna õues oli pime-pime. Saku kõik rattateed ei ole veel valgustatud ka, lambid on aga ei põle miskipärast /peaks vallast uurima/. Helkurit mul polnud ja nii kulgesin, kui üks auto selja taga sõitis siis puges ka paras jänes mulle hinge, et noh nüüd lükkab mu küll kuskile kraavi :)
Koju ma jõudsin ja muidu oli mõnus, nüüd ongi kaks varianti kas ratas talvekorterisse või helkurid endale /mida peab nii kui nii tegema/ ja lambid rattale?

Ahjaa üks rõõmus värk ka täna hommikul - Lilith jäi ilma ühegi protestilaineta lasteaeda /küll korra ütles et hopa ja neä/ aga kui mina uksest välja läksin siis aerutas ta ülimas rahulolus koridoris ja vaatas kuidas üks tüdruk üldse ei taha lasteaeda jääda. Lilith valis endale superarmsa kasvataja Anni (loodan et on nii õige nimi) välja. Ning selgus et tegemist on peaaegu meie naabritüdrukuga nimelt ta vanemata kodu on meie majast ülejärgmine maja. Küll on Eestimaa väike.

Päikseline nädalavahetus

... läks mööda nagu naksti. Reedel olin küll teinud suured plaanid ja mõtted, mis pooled kadusid ruttu aja puudusesse (kindlasti teen maja enne korda, siis pärast nii hea tagasi tulla) ja osad sai jooksujalu täide viidud. Aga et kõik saaks selgemaks tuleb alustada algusest :)
Reedel peale tööd toimus tavapärane piimaring st lapsed lasteaiast koju, plaan et teen ruttu-ruttu söögi valmis ja siis trenni. Tegelikult koju jõudes oli kell juba 17.00, seega trenn algamas kohe poole tunni pärast ja mees alles tööl. Teise õnnetus .... /Riinapere auto ei tahtnud käivituda/, helistaski Riina, kas trenni läheme, ....
Lõpuks minu pere auto peale ja Riina juurde, Riina tubli ema oli nõus meie järelkasvu valvama. Lilith jäi küll tiba kurvaks, aga mis teed emmel nihuke igatsus trenni minna. Aga hiljem selgus, et suurem õde sai ilusti kõigega hakkama ja väiksemal polnud häda keskit. Mängiti ilusti koos ja lepiti juba uusi plaane, millal Kertut ja Joonast tuleb meiele külla kutsuda. Aga trenn oli mmm mõnus. Peale seda lastele järgi, ilusad maasikataimed autosse ja pere ka, ruttu ruttu koju, mees lastega mände kastma ja mina süüa vaaritama. Toit valmis, pere sööma, mina õue pimeduses maasikataimi lillepeenrasse istutama. ilus. ruttu ruttu kõik käis jooksujalu pimedas. Kõht täis, kott kokku ja autosse (osad vajalikud asjad jäid ikka loomulikult maha) ja saaremaa poole punuma. Uskumatu mida inimesed sealt saaremaalt otsivad. Kella 23.00 praam oli paksult rahvast täis ja nii et saime täit rõõmu oma bronnist tunda. Lilith põõnas kogu tee rahumeelselt. Jõudsimegi õnnelikult saaremaale, tavaliselt ikka mehe vanemad helistavad meile mitmeid kordi, et noh kaugel oleme, seekord aga mitte ühtki kõnet juba mõtlesin, et nüüd on nad kindlasti ära unustanud et me tuleme, aga ei midagi sellist saare vanaema ja vanaisa seisid ukse vahel kui autoga maja ette keerasime. Laud oli kaetud ja mõnusat õunakooki küpsetatud.
Laupäev oli imeline, päike ja puhkus ja meri ja kalad ja raamat Mees ja poiss, saingi raamatu läbi loetud lesides väikese silla peal, päikesepaistes.
Pühapäev tahtis vägisi käest kaduda ja tagasi tulime samuti 23.00 praamiga / aga see eest ilusa särama läikimalöödud autoga-külloli hea/.
Lisbeth jäi Saaremaale puhkama.

Õunasordid

Kuna koduaeda on kindlasti õunapuid vaja, siis panen aastal 2006 õunasortide hindamise tulemused kirja / kui ostuks läheb siis hea siia ka pilk visata/
ÕUNASORDID, keskmine hinne
’Liivi Kuldrenett’ 4,31
’Sügisdessertõun’ 4,28
’Lembitu’ 4,10
’Valge Klaarõun’ 3,83
’Sõstraroosa’ 3,78
’Pärnu Tuviõun’ 3,78
’Eva Kuld’ 3,78’
Vahur’ 3,61’
Melba’ 3,58’
Tartu Roosõun’ 3,50
’Tiina’ 3,50
’Koit’ 3,41 - mmm see on küll päris hea õun, töökaaslane aegajalt rõõmusatab meid ja toob tööle.
’Sügisjoonik’ 3,40
’Joonatan’ 3,30
’Tallinna Pirnõun’3,07
PIRNISORDID
Pepi 4,35

Väärib märkimist, et selle aasta esimesed viis sorti olid ka 2005. aasta hindamisel samas järjestuses.
Kõik see tarkus on ammutatud aianduse kodulehelt

Kristina jõudiski..

eile külla. Vahepeal tekkis küll väike ebakõla, nimelt hakkasin töö juurest rahumeelselt hernesse jalutama, aga tee peal ei õnnestunud kuidagi Krissi telefoniga tabada. Samm jäi järjest lühemaks vahepeal helistasin igaks juhuks ka Hannale /kes esialgse plaani kohaselt pidi ka meiega ühinema/ aga temalgi polnud Krissu tabada õnnestunud. Küll aga jõudis öelda, et nemad kahjuks ei tule kuna on täitsa võhmal, sest külas olid käinud Imbi, Romet, Ranet ja Tinnu, Olivia ja Sofia. Uskumatult oleme viimasel ajal paljunenud ja taastootnud :)
Kui ma olin juba otsa ringi keeranud ja lasknud end mehel linnast peale korjata, helistas Kriss ja küsis kus oled? ihii. Leppisime uue kohtumispaiga - Magdaleena haigla, seal me õnnelikult kohtusimegi /eelnevalt olime jõudnud teisepoolega veitsa riidu minna, nädalavahetusel õnnestus meil natuke lubadustest mitte kinni pidada ja sõpru sellega solvata, mis on väga kole lugu ja mida enam ei tohi mingil juhul korduda lasta/ et lahkusin teisepoole autost kohe ust prõmmutades, mida pole juba ammmmuuuu enam juhtunud. Aga Krissuga kohtusime ja suundusime Lilithile lasteaeda järgi ja seejärel Lisbethile ja siis poodi midagi head ostma. Valisime pizzakomponendid välja aga mida polnud oli loomulikult pizza põhjapulbrit. Õnneks on meil sakus mitu "kaubanduskeskust", teisest ikka saime. Ja saime poolikut arbuusi ka, tervet ei julge kuidagi osta, võin küll neid arbuuse koputada ja hüpitada, aga mitte ei saa aru milline on hea milline mitte. Aga õhtu kokkuvõttes: Krissule meie elamine meeldis /mille üle on minul väga hea meel, sest tahaks enda kodust ikka sihukese koha teha, kus endla hea olla ja külla tulnutel ka/ pizza tuli ülimaitsev, koogi jaoks kõhtu ruumi ei jäänud. Arbuusi pistsime juba enne sooja toitu nahka. Lapsed võtsid Krissu kohe omaks ja endalgi ei tekkinud sihukest tunnet nagu ei oleks pikka aega kohtunud. Tore õhtu oli.

Vanad sõbrad

Eile oli väga huvitav päev, kõigepealt hommikul helistas sõbrants Kriss, kellega pole juba ammu kohtunud ega ka helistanud, lubas mulle miskipäev lõpuks ometi ka külla tulla. Seepeale helistas Haigla Liina (kui Lilithit ootasin õnnestus mul enne lõppu haiglasse sattuda /ise arvan et need valud põhjustasin kõrgete kontsadega väga pikamaa kõnnis/ seal kohtusime, temal oli järgmisel päeval keiserlõige plaanitud) lobisesime veitsa ja reedel ilmselt kohtume :) Vahepeal rääkisin mehega, tema oli bensukas ühe oma sõbraga kokku põrganud (kellele oleme juba ammu katsikule lubanud/plaaninud minna) Vahepeal suhtlesin Imbiga, kes lubas mulle samal päeval külla tulla ja tuligi. Tema on nüüd siis essa minu vanade sõbrantside ringkonnas, kes mulle uude kohta külla on jõudnud. Nägin ka tema väiksema tibu ära, hästi nunnu poiss. Imbile annaks ma küll medali, et nii suurtest raskusest läbi on astunud. Loodame et edaspidi saab ainult kergemaks minna.
Siis suhtlesin ühe oma kliendi kontaktisikuga ja tuli välja et meie teised pooled on kunagi koolivennad olnud ja ühes kandis üles kasvanud. Otsustasime et kohtume milllgi perekonniti.
Nii et ma eile ei kurvastanudki väga et ma trenni ei pääsenud (teinepool jõudis koju alles peale 8-sat)

Suguvõsa

Minema mineku tuhinas, kass on juba kenasti karpi pakitud.
Siin nad siis on seisavad Tiiu ja Vaike ja istub paremal minu vanaema Aino.

Laupäeval toimus Kasemetsas Kuresool meil väikestviisi suguvõsakokkutulek. Ilm oli hirmus tuuline ja seega oli laud tuppa kaetud, algas ühest seinast ja lõppes peaaegu uksest väljas. Niipalju oli meid sinna kokku tulnud. Tore. Kui saan pildid arvutisse tõmmatud siis lisan mõned ka siia.
Ahjaa tädipere sai sealt endale väikese täienduse, nimelt laupäeva hommikul avastasid Tiiu ja Simmo oma kuuri alt kassipoja mäugumas, kuna nende lapselapsele koju kassi ei lubatud siis minu tädi otsustas, et tema kassil on kodus üksi igav vaja mängukaaslane võtta. Muidu oli hästi armas natuke pärslase näoga kiisupoeg.

Lotte/ 23.09.06

Käisime laupäeval ka Lottet piilumas. Hästi vahva ja armas ja ühethoidmist soosiv lugu. Hea et olime nii targad ja jätsime pisema pereliikeme Helgi (nii ütleb ta vanaema kohta) juurde. Sest aru ma ei saa miks laste multika ette on ka vaja 15 minsa reklaami näidata. Multikas pidi pileti järgi hakkama 11.45, aga algas tiba peale 12.00. Lapsed olid juba nii tüdinud - kõik muudkui nihelesid ja küsisid milllallll?
nii vahvas arutelus osales ka Lotte :) nii palju soovitajaid

Ilus

Lilith pani mütsi pähe, kee kaela ja teatas ilus ja küsisin kas teeme pilti ka mhmh. Tüdruk hakkab vist terveks saama.
ps: kusjuures müts on mehe vanaema kätetöö sel ajal kui mees oli nii 5-6 aastane poisiklutt.

Tuttu

Meie laps läks täna õhtul tuttu võttis kaasa: 2 palli, poti (pissipoti) ja tühja mässupaki.