enam rattaga ei sõida

Ma va reibas ullike otsustasin eile trenni rattaga minna, tuul küll oli aga olin ju ilusti end riidesse pannud ja nii ma siis tuhisesingi. Õhtul üheksa paiku koju tagasi tuhisedes enam nii head tunnet ei olnud, kuna õues oli pime-pime. Saku kõik rattateed ei ole veel valgustatud ka, lambid on aga ei põle miskipärast /peaks vallast uurima/. Helkurit mul polnud ja nii kulgesin, kui üks auto selja taga sõitis siis puges ka paras jänes mulle hinge, et noh nüüd lükkab mu küll kuskile kraavi :)
Koju ma jõudsin ja muidu oli mõnus, nüüd ongi kaks varianti kas ratas talvekorterisse või helkurid endale /mida peab nii kui nii tegema/ ja lambid rattale?

Ahjaa üks rõõmus värk ka täna hommikul - Lilith jäi ilma ühegi protestilaineta lasteaeda /küll korra ütles et hopa ja neä/ aga kui mina uksest välja läksin siis aerutas ta ülimas rahulolus koridoris ja vaatas kuidas üks tüdruk üldse ei taha lasteaeda jääda. Lilith valis endale superarmsa kasvataja Anni (loodan et on nii õige nimi) välja. Ning selgus et tegemist on peaaegu meie naabritüdrukuga nimelt ta vanemata kodu on meie majast ülejärgmine maja. Küll on Eestimaa väike.