Kristina jõudiski..

eile külla. Vahepeal tekkis küll väike ebakõla, nimelt hakkasin töö juurest rahumeelselt hernesse jalutama, aga tee peal ei õnnestunud kuidagi Krissi telefoniga tabada. Samm jäi järjest lühemaks vahepeal helistasin igaks juhuks ka Hannale /kes esialgse plaani kohaselt pidi ka meiega ühinema/ aga temalgi polnud Krissu tabada õnnestunud. Küll aga jõudis öelda, et nemad kahjuks ei tule kuna on täitsa võhmal, sest külas olid käinud Imbi, Romet, Ranet ja Tinnu, Olivia ja Sofia. Uskumatult oleme viimasel ajal paljunenud ja taastootnud :)
Kui ma olin juba otsa ringi keeranud ja lasknud end mehel linnast peale korjata, helistas Kriss ja küsis kus oled? ihii. Leppisime uue kohtumispaiga - Magdaleena haigla, seal me õnnelikult kohtusimegi /eelnevalt olime jõudnud teisepoolega veitsa riidu minna, nädalavahetusel õnnestus meil natuke lubadustest mitte kinni pidada ja sõpru sellega solvata, mis on väga kole lugu ja mida enam ei tohi mingil juhul korduda lasta/ et lahkusin teisepoole autost kohe ust prõmmutades, mida pole juba ammmmuuuu enam juhtunud. Aga Krissuga kohtusime ja suundusime Lilithile lasteaeda järgi ja seejärel Lisbethile ja siis poodi midagi head ostma. Valisime pizzakomponendid välja aga mida polnud oli loomulikult pizza põhjapulbrit. Õnneks on meil sakus mitu "kaubanduskeskust", teisest ikka saime. Ja saime poolikut arbuusi ka, tervet ei julge kuidagi osta, võin küll neid arbuuse koputada ja hüpitada, aga mitte ei saa aru milline on hea milline mitte. Aga õhtu kokkuvõttes: Krissule meie elamine meeldis /mille üle on minul väga hea meel, sest tahaks enda kodust ikka sihukese koha teha, kus endla hea olla ja külla tulnutel ka/ pizza tuli ülimaitsev, koogi jaoks kõhtu ruumi ei jäänud. Arbuusi pistsime juba enne sooja toitu nahka. Lapsed võtsid Krissu kohe omaks ja endalgi ei tekkinud sihukest tunnet nagu ei oleks pikka aega kohtunud. Tore õhtu oli.