Puhkuse veedame kõik....

Kaiaveres. No heakene küll mitte kogu aeg aga selle nädalavahetuse veetsin küll seal.

Reedel start oli õhtul kell 21.00 minu maja juures või õigemini oli see viimane peatus enne Kaiavere poole minekut. Koju jõudsin ma vaevu vaevu reedel alles 20.15. Siis saingi emaga koos ühe teekese juua ja asjad kokku pakkida ja minema punuda. Sõit oli pikk ja vaevaline, sest teeolud olid üpris kehvakesed. Söögipeatuse tegime Kükita Grillis. Minul läks hästi tellisin pilaffi, mis oli väga maitsev,aga osad tellisid friikartulid shnitsliga, nemad ei jäänud just oma toiduga rahule. Minul oli küll väga maitsev. Sihtpunkti jõudsime lõpuks peale 12-st. Majaperemees oli maja soojaks kütnud ja samuti sauna. Mina natuke istusin teistega viisakusest üleval, aga siis kobisin kotile ära.

Äratus oli suht varajane. Mina olin küll pea viimane ärkaja ja ärkasin hirmsa itsitamise peale, mis kostis alt korruselt. Nimelt 3 vaprat selli otsustasid Kaiavere järvele kala püüdma minna. 2 vaprat tõesti ka istusid seal. 3 andis loobumisvõidu nii krdima tuuline ja külm ilm oli. Meie onnike oli täpselt Kaiavere kalda pääl. Imekena koht. Seejärel kui osa seltskonnas püüdis kala, nautisin mina hommikusööki. Enne 11-t sättisime Kallaste linna poole, et kaeda üritust nimega Karakitsa. Prrrr kui külm oli seal, tuul oli vali, aga meeleolu oli vahva. Vaatasime nende uhkete sõidukite paraadi ära ja ruttu ruttu tulema. Koju tagasi. Natuke pidime kalamehi ootama ja siis nad tulidki. Mina tegin vahepeal väikse lõunauinaku ja siis läks tõsiseks askeldamiseks. 1 kalamees puhastas oma saagi mis oli 6 pisikest kalakest teine hakkas õhtusööki valmistama. Lausa 2 käiguline õhtusöök ootas meid. Kõigepealt kalauhaa ja siis väike pastaroog. Minu kohustuseks jäi nõude pesu before and after. Olukord oli seal nagu kodus st köögi poole peal oli vesi kuskilt salajasest kohast ära külmunud. Sulatati neid torusid siit ja sealt aga ei mingit tolku. Meist see vesi seal kinni jäigi. Seega nõud tuli tassida sauna eesruumi ja seal kraanikausis puhtaks pesta ja pärast tagasi tassida. Nõud puhtad ja kööki tagasi tassitud oli meil veel tibake aega õhtusöögini mida sisustasime meeleolukalt kaardimänguga. Seepeale pugisime kõhud head ja paremat täis. Veetsime õhtu sauna ja tünnisauna küttes. No mina küll ei usu tünnisauna enam, 2 korda olen sattunud sellisesse kohta kus see olemas on ja kumbagil korral pole suudetud seda soojaks kütta. Nii ka seekord. Kui ma lõpuks otsustasin sauna minna oli ka seal tuli ära kustunud. Lõin lõppeks käpaga ja läksin magama ära.

Hommikune äratus taaskord varakult. Hommikusööki nautisime seekord ühiselt ja kauem. 2 vaprat kalameest suundusid taaskord oma retkele, peab ikka kuidagi kalli varustuse ostu ära õigustama. Mina nautisin hommikut, vaatasin tähelaeva Priit Pärnast /temaga seoses tuleb kohe meelde multikas Vikor Julia Viktooor ... Julia/. Peale seda pesin taaskord nõud ja koristasin laua ning suundusin elus esimest korda talvisele ATV matkale. Lahe oli. Külastasime ka nii ilusa nimega küla nagu Maarja Magdaleena :)Kas te teadiste, et selline koht Eestimaa pinna olemas on?? Nüüd siis teame.

Tagasi kodus uuesti, läbi külmunud, aga see eest õnnelik. Lõpuks ajasime ka kalamehed järvelt ära vaja ikka päris kodu poole liikuma hakata. Enne seda tegi veel omanik oma tulevikumaal väikse tutvustava ringi. Nimelt plaanivad nad sinna nö Vembu-tembumaad, aga nende koha nimi on Vudila. Plaanid on uhked ja vahvad. Hoian neile igatahes pöialt. Enamus asju on alles ehitus järgus kuid valmis on väga uhke peotall ürituste korraldamiseks kuni 80-le inimesele (tünnisaun, grillkamin, tantsuplats jne.) Vot sealne tünnisaun on alles võimaaaas. 1kord tahaks seal ka ikka ära käia, loodame, et see läheb soojaks ka ikka. Väidavad, et pidi minema.

Koduteel olime näljased kui hundid ja tegime söögipeatuse Sämmi grillis. Toidud on seal endiselt maitsavad ja portsonid suured. Kusjuures rahvast käib seal ka üllatavalt palju. Uskumatu kuidas üks koht on suutnud oma külastatavuse niimoodi säilitada. Juu kui on ikka tõeliselt hea söök, siis rahvas peab sellest lugu ja ei unusta. Mis sest, et koht ise on püsinud muutumatuna minu arust algusaegadest, ilmselt sanitaarremonti ikka tehakse.

Selline vahva nädalavahetus siis seekord.

Kodus ootasid mind loomulikult taas argised toimetused. Kõige pealt oli vaja ema koju viia, aga suured tänud talle, et ta oli nõus lapsevahtis olema. Seepeale Lisbethiga projekt Eestist vajas tegemist. Seepeale laste pesu ja nüüd vist rahu, aga mitte täiesti, sest koeraga on ka vaja veel väljas ära käia.