Egiptus/ Kolmas päev 25.02.2009

Kairo päev

See sai juhtuda ainult tänu Riina lahkusele. Lilith keeldus kategooriliselt püramiide vaatama tulemast. Riina ka ei soovinud 2 lapsega nii pikka reisi ette võtta ja ta oligi lahkelt :) nõus 3 lapse emaks hakkama. Ette ruttavalt võib öelda, et ta sai super hästi hakkama ja Lilith hüüdis teda isegi emaks vahepeal :D

Bussireis oli oi oi kui pikk pikk. Meil vedas olime viimased, kes bussi peale läksid, seega saime kohti valida ja meil vedas oi kuidas vedas saime eraldi pingiread, seega sai kenasti põõnata. Äkki keset ööd käis bussis hirmuäratav naisterahva karjatus, p õ l e b. Buss oli sihukest kärsahaisu täis, õnneks küll ei põlenud vaid mingi asi oli kärssama läinud, ma nüüd enam ei mäletagi kas mingi rihm või pidurid vmt. Igatahes kohalikud muudkui askeldasid ja askeldasid, aga korda nad bussi said ja reis võis jätkuda. Esime peatus oli kuskil kohustusliku wc juures ja oi kus seal oli kunn kes vetsu pileteid müüs. Meile ei olnud kohalikku raha üldse selleks hetkeks vahetatud ja sellist hinda nagu see härra seal eurodes küsis ei tõusnud minu käsi küll maksma, aga siis tuli lahke Sakukas Eero meile appi.

Esimene peatus oli püramiidide juures. Loomulikult jäeti seal kolamiseks ilmselgelt vähe aega. Õnneks me jõudsime sinna hommikul vara st turiste oli veel suhteliselt hõredavõitu. Giidiks sattus sinna reisile meie suvetripi esimese ööbimise Orava talu peremees.

Järgmiseks tuli kohustuslik fotosessia Sfinksi juures.

Seejärel saime natuke aimu Kairo tänavatel toimuvast, mis meie selja tagant ei paista kuigi hirmuäratav, aga tegelikult, seal kehtis ainult üks reegel suuremal on eesõigus.

Seejärel tuli mõnus trip Niiluse jõel. Nüüd olen siis Niiluse jõge mööda lausa kahes kohas sõitnud. 2006 aastal käisime koos Riina ja Triinuga Hurghadas, siis me Riinaga käisime vaatasime Luxori üle ja seal saime ka Niiluse peal kruiisida. Luxori tripi käigus oli meil ju vaja ikka Kuningate orus käskudest ja keeldudest üle astuda st me läksime seal omapead uitama ja lõpuks kauplesime välja ka ühe pildi hauakambris :) ja me peaaegu unustasime end sinna nii et giid oli täitsa närvis ja tuli meid juba paanikast lapilise näoga otsima.

Niiluse kaldal olid ka mõlemal korral lõunasöögid.

Viimaseks peatuspaigaks oli Kairo turg. Vat see oli elamus, mihukesed pimedad käigud müügilettide vahel, mega palju inimesi, igalt poolt keegi hõikab püüab sind poodi tirida jne jne.

Kairo päev oli lahe ja väsitav. Kairo turgu jääb mulle meenutama minu kapi pealset ehtiv päikesejumala kuju. See ostutehing sai küll jooksujalu tehtud ja minu arust väga pro hinnaga. Ise olen rahul vähemalt.