Suve tripi meenutusi/ Esimene päev 21.07.2008

21.07.08 hommikul kella 10 paiku suutsin end voodist püsti ajada ja siis tuli meelde eilne telefonikõne Riinaga, et peaksime vist tuurile startima. Kuna oli selline vaikus, siis ma eriti ei uskunud sellesse. Kuid tegin igaks juhuks kontrollkõne ja mis selgus Riinal juba kotid pakitud ja võiks kohe-kohe teele asudaJ Mis siis mulgi üle jäi ruttu-ruttu pakkima, lastele putru pakkuma jne. Kell 12 olid asjad autosse surutud. 12.30 paiku kohtusime Saku lähistel ja teekond võis alata. Esimene sihtpunkt oli KÄSMU. Sinna suundusime läbi Raasiku, sest seal oli vaja teha üks lühipeatus. Käsmu on üks imearmas koht, sihiks seal oli meil Käsmu meremuuseum. Sinna me ka suundusime ja seal me ka kõndisime ja sinna jätsime ka südametunnistuse järgi annetuse. Lastega ronisime maja taga olevale nelja jala peal olevale puust alusele ja seal saime me ka oma esimesed reisi vihmapiisad. Jooksuga majja tagasi ja nagu naksti oli vihm järgi ja saime veel natuke mere ääres jalutada.

Järgmine sihtpunkt oli Ontika ja Valaste juga. Sinnapoole suundusime mööda väiksemaid teid. Ja üllatus üllatus tee peale jäi meil Rakvere, tegelikult küll täitsa mitte, aga kõhud olid tühjaks läinud ja Haljalas meile midagi ei pakutud seega Rakvere. Autod kenasti ära pargitud asusime söögikohta otsma: tee peale jäi üks vahva koht kus on sööke igale maitsele st 3 erinevas stiilis saali. Kujunduslikult ei olnud nad just väga erinevad, aga menüü oli pikk ja lai. Süüa saime kenasti. Kui nüüd juba Rakveres olime, tuli ka Ordu linnuses ära käia. Linnuse võtsime ette kohe vallutusretgea, nimelt miks minna õigest kohast sisse kui võib täitsa vabalt Tarvase juurest mäkke ronida. Linnus sai kenasti vallutaud. Kõigepealt võtsime ette linnuse sisemise osa, sest jõudsime sinna suhteliselt hilja ja muuseum-linnus oli avatud veel iba üle tunni.. Sai turnitud pimedates koridorides kõnnitud, ronitud mööda treppe jne. Põnev oli. Siis kui sees olime tuli ka kena vihmasabin, mis meid üldse ei häirinud. Seejärel kondasime õues vaatasime lambaid ronisime, turnisime. Kõikvõimlaikud õpitoad olid küll juba kinni kuid tegemist jätkus meile sellegipoolest. Nii nagu vallutajatele ikka kombeks lahkusime linnusest viisakal kombel mööda peaväravast ja ilusat sirget teed :)

Seejärel võtsime suuna Ontikale. Kohale jõudsime suhteliselt õhtusel aal, aga ilmaga vedas. Päike lausa paistis. Päris hirmuäratav oli ronida mööda seda keerdtreppi alla. Mul oli veel Lilith ka süles. Ilus oli seal. Lastele ka meeldis.

Järgmine sihtpunkt oli Toila. Kahjuks hakkas päev juba kangesti õhtusse kiskuma, seega ei saanud me seal niipalju ringi kõndida kui oleks tahtnud, aga pildi saime ette. Küll hr Päts oli nutikas mees oma suveresidentsi kohavalikuga, sest koht on meeletult ilus ja hästi rahulik ja meeldiv. Sinna ehitaks kohe maja ja läheks elama :)
Purskaveud purskasid kenasti, lapsed tundisd end hästi ja vabalt.

Oru lossi platvormil saime ka päikseloojangu ära imetleda. Seal olid nii mõnusad pingid panud, et lausa lust oleks seal istuda mmm kui romantiline kui seal veel olla armsa inimesega ;)

Põõsad olid seal nii vahvalt labürindi moodi pügatud, me ei suutnud kuidagi lapsi keelata selle vahele jooksma minemast. Vabandust Nad olid nii õnnelikud seal joostes. Ausõna nad ronisid viisakalt põõsaste vahekohast sinna vahele.

Järgnevaks võtsime suuna Orava turismitalu poole. Väsimus hakkas juba suhteliselt murdma. Jõudsime õhtuhämaruses kohale ja asusime oma uusi telke püsti panema. Poest küsisin, et kas on kerge püstitada seda telki, vastuseks sain jaaaa. Oli ta jee. Mul tuli juba nutumaitse suhu, õnneks tuli d abimehed appi Jaan ja taluperemees. Suure pusimisega saime telgi kokku, sääskedega võideldes ja võisime hilisele õhtusöögile suunduda. Peremees oli lahke kutsus meid oma katuse alla ja saime kuuma teed teha ja võileibu süüa. Oi küll maitses hea. Väsimus niitis seal lapsed jalust ja nii tuligi tibud süles telki tuttu talutada.

Pildi pealt taga paistab ka Orava talu isiklikult, ennevanasti oli see veel omapärasem, seal olevat saanud autoga teisele korrusele sõita ja jupi kaupa ehitatud ja neist materjalidest mis kuskilt kätte oli võimalik saada.

Eelmise beebika meenutus 12.04.2008

Eelmine beebika kokkutulek toimus minu juures. Oli samuti mõnus koosviibimine. Valmistasin kallitele külalistele sooja toidu ja need kiidusõnad selle teo üle helisevad minu kõrvus tänaseni.

Mul on hea meel, et ma sinna beebikooli Lisbethiga kunagi sattusin, sest sealt tekkisid minu esimesed Saku sõbrad, osadega suhtleme tänase päevani väga tihedalt, mõnedega vähem tihedalt, aga kui kuskil kohtume siis juttu jätkub alati ja kõigiga kauemaks. Aitähh teile et te olemas olete :)

Beebikoolist kooli :) 19.08.2008

Meie armas beebikooli lapsed suuremas osas on saanud koolilasteks. Sellega seoses otsustasimegi kokku saada ja koguneda. Kogunemine oli väga tähtsal päeva, GERD sai olümpiavõitjaks. Elasime vapralt ja heldimuspisaraga tema heitlusi ja rõõmustamisi, eriti vahvad olid tema 100 meetrit. Kokkuvõtteks beebikast läksid saku kooli 7 last, 2 poissi jäid natuke jõudu koguma aastaks veel ja üks tüdruk läks linna kooli.

Esimene õpetaja koos oma kohaletulnud vilistlastega. Pildile on ka trüginud kaks noorme põlvkonna esindajat.

Siin trügisime juba peaaegu kõik pildile kes olid kohale tulnud.

Aitähh Raivo ja Kadri toreda vastuvõtu eest. Järgmiseks siis jäi vist Pille koos oma uue ja uhke loovuskeskusega Saloke

Tänane hinneteseis :)

Eesti keeles seitse 5 sh üks lausa 5+
Matemaatika 5
Muusikas kaks 5
Kehaline kasvatus kolm 5
Rütmikas 5
Kunst ja tööõpetus kolm 5, sh üks lausa 5+
Inimeseõpetuses ja loodusõpetuses veel hindeid ei ole
kokkuvõte 17 koolipäeva 17 viit :)
uhke ema

Lisbeth läheb hommikuti kooli koolibussiga, mis läheb meie tänavaotsast ja koju tuleb jalgsi.
Hetkel on ta tahtnud minna kolme ringi: rahvatantsu, oma klassi ringi ja meisterdamise ringi. Seega siis kolm päeva on pikemad, aga peale kooli tuleb ta ilusti tipa-tapa koju. Tundub et kõik on sujuma hakanud. Enam ei valmista kodused tööd nii suuri ärevusepurskeid kui alguses, et mina ei saa ja mina ei oska ja mina ei tea.

kõik kõik on uus. Lisbeth koolilaps

o1.septembril kell 11.00 toimus meil aktus ja ongi meie peres nüüd koolilaps. Kõigepealt oli lastel väike klassijuhataja tund. Tundus et enamus vanemaid oli suuremas pabinas kui lapsed ise. Mina kaasa arvatuna :) Aktus iseenesest oli pidlik ja tore, kuna meie kooli läks sel sügisel neli esimest klassi ja minu tütretirs on 1D klass, siis tuli neil üpriski kaua oma aabitsat ja õpilaspiletit odata.

Kui aktus läbi kogunesid jälle oma klassidesse kus siis sama abiturient, kes nda saaligi tõi, võttis käekõrvale ja viis õue. Seal moodustasid nad suure-suure ringi igalühel oli käes õhupall mille nad siis kõik üheskoos toredate soovide saatel õhku lasid. Ilus ja tore vaatepilt oli.
Peale seda oli ette nähtud pildistamin, nagu eelenvalt öeldud käib kõik tähestiku järgi, siis meie taaskord viimased, aga seeeest on meil väga tore klassijuhataja kes mõtles välja vahvaid toredaid tegevusi.

Pilt tuli ilus, seega kaua oodatud kaunikene.

Peale kõiki üritusi oli võimalus teha pilti koos klassijuhataja Kirsti Esperkiga.

Ja hiljem tegime veel pildi oma kooliukse ees.

Peale kooli läksime meile, vanaema Helgi oli ka tulnud lpselast kooli saatma meile salatile ja koogile. Kolme paiku sättisime linna poole, esialgu pidime ainult sööma minema, kuid toimus muutus. Saime fotograafile aja, küll alles kella 17.00-ks, vahepeal tegime poodides aega parajaks. Koolijaoks oli vaja veel üht-teist osta. Siis foograafi juurde, vedas meil super hea fotograaf sattus meile, kes tegi meile imekenad pildid.Peale pildistamist käsime sömas, vedas saime vabaneva laua endale, sest enamus laudadest oli reserveeritud.

Oli ilus päev. ja mul on väga-väga tubli koolilaps kodus.

kõik kõik on uus. Lilithi uus lasteaed

Lilithil tuli ka ette võtta lasteaia vahetus. Esimene päv sai teoks 18.08.08. Esialgu tuli rühma ainult neli last

Minek oli päiksepaisteline ja rõõmus. Tee oli ju tiba tuttav ka, vanema õe lasteaed siiski.

Ukse ees veel väike poseerimine. Ikka olen rõõmus

Lilith sai endale õe kapi, aga juba hakkab tiba kahtlev olek tekkima. Võõras värk ju.

Kalli-kalli enne rühma minekut. Esimesel päeval jäid tibaks ajaks toetusgrupiks ka õde ja issi. Mina kahjuks pidin tööle tõttama

Uhh õnneks aknalt lehvitab suhtelisel rõõmus laps.

Esimene nädal läks meil hommikuti väikse jorinaga, ei taha minna jne. Õnneks oli esimese nelja lapse seas seal ka tüdruk nimega Miia Triin, kellega neil kohe omavahel väga hea klapp tekkis ja siiani on nad suured brannad. Vaatamata sellel et juurde on tulnud nüüd juba palju teisi tüdrukuid-poisse. Sealhulga ka vanast lasteaiast sõbranna Daniela. Kuid siiski on minu tütar truu Miia Triinule :) kellega koos mängides päevad kulgevad.

Nüüd läheb Lilith juba suure rõõmuga lasteaeda ja tuleb ära ka rõõmsalt. Kaasas on ratas ja kas kaisu või tita.