Käisime Pariisis / 3 päev 01.05.2008

Kolmanda päeva sihiks võtsime Montmartei. Vabandused südamest, kui kohtade nnimedega eksin sest pole hetkel veel uut pariisi kaarti ostnud. Hiljem kontrollin üle veel. Kuna oli 01.05.2008 st püha, siis ei sõitn ud RER, pidime minema esialgu bussiga ja siis metrooga, sellise metrooga kus juhti ei olnud, kõike juhtis elektroonika. Küll lastele meeldis seal eesotsas seista ja vaadata. Üles Pariisi kõrgemiasse linna jõudes ootasmeid taaskord ees vihmasabin. Kohe sealsamas oli ka üks kirik, kuhu meie Liisuga sisse põikasime, tegemist oli mustanahaliste kirikuga, väga põnev oli. Inimesed istusid nimoodi grupeeritud, neil olid peas erivärvi rätikud. Kahjuks pildid tulid väga kehvad, me sattusime sinna ka jutluse/palbuse ajal. Huvitav kogemus oli.

Jalutuskäik vhmastel ja sel hetkel veel tühjadel tänavatel. Ma harjusin nii ära, et igal pool on ruumi liikuda, aga see oli ekslik. niipea kui ilm ilusaks läks tuli inimesi nagu sipelgaid igalt poolt välja.

Platsi peal oli inimkuju, kellega tegime koos pilti ka.

Üles kiriku juurde sai rongikesega, seal kehtis sama pilet millega ühistranspordiski liikusime.

Vaade sealt ülevalt oli v õ i m a s

Meie oleme need kaks täpikest seal trepi peal.

Kirikus sees pilti teha ei tohtinud, seega viimane klõpsatus. Minule seekirik kahjuks mingeid erilisi muljeid ei jätnud.

Peale kirikus käimist tegime ühe kiire snacki. Kohvik oli imepisike, aga seeeest täidetud pannkook oli imehea.

Kohviku ülaservast leidsime ka eesti raha.

Jäätisepaus, rahvast oli hirmpalju. Soovisin sealt ruttu ruttu vaiksemasse kohta saada.

Daam jalutuskäiguö. MMMMM kui hästi lõhnas see lilladeõitega puu/põõsas.

Tänavad meenutasid natuke meie vanalinna, kuigi suuremate tõusude ja laskumistega. Selja tagant peaks paistma ka selle kiriku tornitipp.

Teepeale jäi ka imekena ehtepood, sealt ostsin endale ka imekena sõrmuse ja Liisule ka. Nüüd on natuke kurb meel, et seal poes kauem ringi ei vaadanud.

Külastasime ka ikkaMoulin Rouge ka ära.

Meie oleme ka täpikestena pildi peal. Seal kõrval oli söögikoht, kuhu me suutsime ära kaotada Liisu mütsi.

Natuke bussisõitu ja läksime kaema ka uhket ja võimast muusikateatrit. Oli ikka suur ja ilus. Mulle nii meeldivad igasugused skulptuurid ja kujukesed. Partiisis võib selle koha pealt täitsa hulluks minna, neid on seal niiiiiiii palju.

Bussipeatused on mõnsad seal, igas peatsues on kirjas mitme minuti pärast buss tuleb.

Muusikateater oma eesvaates ja täies ilus. Pildi tegin bussiaknast.

Lapsed tegid bussis väikese tuku ja kui maha tulime, siis oli meel jälle hea kuigi üks häda vaevas ka ei jäänudki meil muud üle kui üks väikne vaikne kohake otsida, mille ka leidsime ja kõik sai õnnelikult lahendatud.
Nüüd teevad nalja käsipuude peal.

Lõbus Calvin.

Tagant paistab üks vähestest säilinud tuulikutest.