Käisime Pariisis / 2 päev 30.04.2008

Teise päeva sihiks võtsime paadiretke ja nagu tellitud tuli selleks hetkeks ka päike välja :) Ma olen ikka natuke head ka välja teeninud. See paadiretk on väga tänuväärne üritus, sest enamus olulisemaid vaatamisväärsusi jääb ilusti Seine jõue äärde.

Paadile jõudsime tiba varem ja siis jäi meil aega mõnuleda ja niisama ringi vaadata

Calvin küll esialgu ei tahtnud üldse paadile tulla, sest peab ta ju vaeseke kõikide turistidest külalistega seal loksuma, aga õnneks ta leebus peagi.

Siin on aktiivsed pilusilmlased, vabandust väljenduse eest, sest mitte kuidagi ei suutnud me selgusele saada mis rahvuse esindajatega tegemist oli. Fakt aga oli see et hüperaktiivsed ja segavad tegelinskid olid. Nimelt niipea kui paadile jõuti algas fotografeerimie, mitme fotokaga ja igal pool, hoolimata sellest et peaagu üle teiste kõiki neid tegevusi tehti. Ülejäänud paadiseltskond istus rahulikult, aga nemad .... See seljaga paistev härrasmees oli kõige hirmsam. Ma arvan et ega neile sellest retkest suurt miskit meelde ei jäänudki, kui ainult üjs pildistamine ja ruttamine. Üks neiu oli fotoka kohe statiiviga kaasa võtnud siis ta sai iseend pildistada, kusjuures ta kuulus ka selesse suurde sagivasse seltskonda.

Õnnestus pildile saada ka väidetavalt kõige ilusam sild /ilma segajateta/ Pont Alexandre

Pilk Louvrele. On ikka tegemist hirmsuure hoonega. Järgmine kord kui Pariisi külastame, siis lähme Liisuga sinna sisse ka. Seekord ei raatsinud oma aega sellele raista ja samuti oleks olnud ilmselge liiladus nõuda et Karita ja Calvin meiega selle retke koos teeksid. Seekord otsisime tegevusi mida saaksime ikka kõik koos teha. Pole me ju Karitaga teineteist näinud juba pea 8 aastat. Kohtudes ei olnud mingit võõristust. Selline tunne, et nagu oleks kõrvallinna lihtsalt kallile sugulasele külla läinud :)

Jumalaema kirik kõrvaltvaates.

ja tagantvaates

Ameerikas ka käidud :) Vabadusesammas

Peale paadiretke läks ilm väga hirmsaks. Seega kappadi kappadi rongi peale ja koju väikeseks vahepeatuseks. Tegime tassi kohvi ja ootasime ilma parenemist, mis ka peatselt juhtus ja trügisime taaskord linna poole seekordseks sihiks Jumalaema kirik Notre Dame

See oli meie kodu RER peatus. Sealt algasid ja lõppesid peaaegu meie kõik käigud va siis kui RER ei sõitnud.

Siin ongi paljukiidetud/loetud kirik. Mulle jättis see krik sügava mulje. Sees toimus parajasti ka jumalateenistus.

Imekenad vitraazaknadolid sel kirikul.

Liisu ja Calvin poseerimas küünalde taustal

Poseerime kiriku tagaasias olevas pargis. Kirik on tagantvaates ka väga võimas. Kui ma Pariisi kohta raamatukese ostan, siis panen ka õiged nimed kohtadele külge.

Lisbethi seljatagant paistab ka tükike ummikut.

See on linnavalitsuse maja.
Öine Pariis oli imekena. Tuleb küll tunnistada, et seda poolt nägime suht vähe sest tegemist oli lapsega reisiga.