Käisime Tenerifel/ viies päev 25.02.2008

Viies päev oli meil plaanitud saare reisiks. Selleks olime rentinud 6 kohalise auto. Hommikul 10.45 saime auto kätte, hoog sisse ja vurama. Alguses panime tüdrukud st Liisu ja Kertu tagaistmele istuma, aga need istmed olid suhteliselt madalad ja ebamugavad. Lõpuks kui me bensuka leidsime / juba tekkis väike ärevus, sest olime auto saanud veerand paagiga ja võõras auto jne/ istusime ringi, Liisu ette minu kohale ja Kertu keskele venna kõrvale ja meie kaks tädi ronisime taha istmetele. Ei osanud paremat sissepääsu leida kui tagant pagasniku kaudu. Nii me peput upitasimegi igakord sisenedes ja väljudes :) lõbus.
Esimene peatus oli siis seega bensukas tankimiseks ja vetsu külastamiseks. Viimane aga oli nii hirmus, et kellegil seal ei õnnestunud. Kütus see eest oli odavavam kui meil kodus

Esimeseks sihiks oli Los Gigantes. Liiklemiseks valisime võimalikult ranna äärse tee. Me arvasime, et see tee on kitsas ja käänuline, aga oota vaid kuni mägedesse jõuad.

Jäätise peatus. Lõbusad vandersellid on end nii külg külje kõrvale istuma sättinud. Los Gigantese juures leidsime endile hästi ilusa jalutusteekonna, täitsa koba peale. Saime kenasti ringi peale teha, et siis jälle edasi vurada.

Sellised lahendad tõusud-laskumised.

Vot sellise piltpostkaardi tegin minaise. :)

Nende pisikeste vanaaegsete laevukestega viidi turiste nende kaljude alla, lähivaatlusele.
Mulle piisas elamuseks ka kaugematest vaadetest ka. Mulle väga meeldis. Sealne hotell millest mööda jalutasime oli nii fantast koha peal, aga ilmselt sobib see peatus ilma lasteta seiklemiseks.

Sealse hotelli juures oli ka selline kena mänguväljak, mis laste poolt suure rõõmuga vastu võeti.

õeksed

3 iludust

vat nüüd oli juba kitsas ja käänuline. Seal olekski ainult fotokaga klõpsinud kui ainult oleks olnud kohta kus auto peatada, aga ei tuli muudkui edasi sõita.
Sihiks oli seekord vana iidne Maska küla, mis oli küll saanud suuri tulekahjustusi.

kes otsib see leiab, saime ikka vahepeal ka peatuse teha.

Maska küla keskus paistab seal allpool, sinna parkimiskohta ei õnnestunudki leida. sõitsime lootuses edasi ja leidsimegi natu kaugemal ühe väikse külakese. kus olime ainsad jalutajad/turistid. elanike seal ka ei tundunud olema. küll tegid mõningad loomad laudas häält.

Külatänava lõpp Meie seljataga paistab mandariinipõõsas.

Lilith jäi autosse magama seega vahepeal tuli ette võtta ka kontrollreide.

vaade külatänavale, meie seljataga põlenud palm. nii kurb oli neid vaadata.

ja sellised majad olid seal.

aga loodus oli imevõrratu. Ma ei kujuta hästi ette kuidas on seal võimalik väikeste lastega elada, aga juu inimesed harjuvad ju kõigega.

veel mõned imekaunid vaated.
Alguses oli meil plaanis sõita tagasi suurele teele, kuid ringi keeramise võimalusega olid seal kehvad lood. Ühekorra saime ka ninad suure bussiga kokku pista, siis bussijuht kenasti käeviibetega juhatas kuidas ja khu sõita/peatuda et me õnnelikult teineteisest mööduda saaksime. Seega sõitsime selle tee vinkat-vonkat lõpuni.

Järgmiseks peatuseks oli mõeldud Carachico küla / Igatahes see oli see linn, mille vulkaan täiesti hävitas mõni hea aeg tagasi. Linn oli fantastiline. Seal oleks tahtnud tegelikult rohkem aega veeta, aga meil tuli mõelda laste ja mägiteede peaele ka, et ei tahtnud pimeda peale jääda.

Vaade nagu meie Toompeale
Sattusime seal linnas juhuslikult ainukesele vulkaanist järelejäänud osale, mis oli väga oskuslikult uvitavaks ja põnevaks vaatamisväärsuseks kujundatud.

Uurime Liisuga suurt veinipressi. Ega kui poleks öugenud, siis poleks osanudki arvata millega tegu oli. Ime suur oli.

Lastel oli põnev, sai jälle joosta ja hüpata. Autosõit mägedes oli neile ikka parajalt koormav.

Mööda neid treppe oleks saanud ka sinna üles linna minna, kuid aeg surus peale kahjuks :(

Lilith linna asutaja Cristobal De Ponte kuju taustal. Tema oli see vennike, kes linna asustas ja ka tasuliseks muutis.

See on siis see algupärane värav, mis vulkaani purskest pääses.

Vabaduse väljak

Selles imearmsas restoranis sõime imeilusa söögi. Teenindus oli mõnus, toit hea. mmmmm. Taamalt paistab kiidetud restaurante Aristides

Kirik Iglesia Matriz de Santa Ana. Pääsesime ka kirikusse sisse. Laed olid puidust ja imekena suur-suur kirik.

Sama kiriku torn meie söögikohast vaadates.

Joonase tehtud pilt meie lõbusast reisiseltskonnast.

Mehed omavahel imeilusa mereandide paella taustal.

Tuligi tagasiteed alusatad auto poole. Pildi peal on päris sürr ujumisekoht.

Lisbethi selja taga allpool olid vahvad jalutusrajad. Me targu ei hakanud sinna lastega minema.

Lehvitame linnale ja edasikäik

Rohkem lähemale me Teidele ei läinud. Eestis isegi külm, miks peaks soojal maal ka külma kätte minema. Jääb teiseks korraks.

Hotelli juures. Uhh kpikk ja ilus päev selja taga. Lapsed ütlesid, et nemad rohkem mägedesse minna küll ei taha :)

Tagant paisatavad kaardilugejate pead. Me jäime ikka kokkuvõttes päris pimeda peale.