Leedu 23.08.2008

Katsun nüüd tagatjärgi reisu lühidalt kirja panna. Esialgu ainult pildid ja hiljem ka kohanimed.

see on Siauliau kirik. Siia sisse me ei läinud ega läheduses peatust ei teinud. oleks võinud ju, aga järgmine kord siis. linna võtsime oma plaanidesse, kuna soovisime kangesti ristide mäge näha. Korra ma küll autoaknast nägin nagu viidet sellele, aga ei pööranud tähele, arvasin et nii suurt tähelepanu pälvinud kohale viitab ikka suurem silt. Seega põrutasime otse linna sisse, et otsida infopunkt, et natuke kohalikest vaatamisväärtustest infot saada.
Linna sisse sõites hakkas auto naljakalt kolisema, minu süda vajus juba saapasäärde, et noh nüüd on kehvasti, aga õnneks oli ainult summuti mis oli kuskilt kruvist laht tulnud ja väiksest nöörijupist saime abi.

Lapsed kasutasid aega kasulikult st leidsid nõukaaegse mänguväljaku.

Üks vanematest boulevardidest. alul oli hästi sile ja ilus, aga lõpu poole muutus tänav aina auklikumaks

Oleme jõudnud õnnelikult ja ilma suurte eksimusteta Klaipedasse oma hotelli juurde.
Parkimine ainult voyageridele :)

Kui olime end hotelli sisse seadnud, siis suundusime väiksele linna avastusretkele ja kõhukinnituskoha otsimisele.
Kohalikud on ka oma rõdud ära kaunistanud.

See oli mingi vana kindluste õu ja seal keskel olid vahvad liivakujud. Päris nende juurde me kõndida ei viitsinud. imetlesime eemalt. Kõht oli juba niii tühi.

Nüüd on juba kõht täis ja õhtu saabunud ja tuju endiselt hea. See oli kui ma nüüd õigesti mäletan Klaipeda vabaduse kaar.

Järgmise päeva hommikul suundume Nida poolsaare poole. Õnneks oli teekond praamile täitsa jalgsimatka kaugusel.

Praamil. sellega meil taaskord vedas, olime ühed viimased kes peale lasti. pidime ikka lausa jooksusammu käiku võtma, et speale jõuaksime

Nida poolsaarel lasime end kohe pehmeks rääkida ja kihutasime laste õnnerõõmu nimel hobukaarikuga delfinaariumi poole :) Hobuvankri juhi soo üle tekkis meil väike kahtuls, aga oli vist ikka naine

Enne delfinaariumisse pääsemist ootasime ubses koridoris, kus kõik ootajad unustasid oma viisakuse kiiresti st kes ees see mees ja kes tugevam see peal. aga ei olnud hullu. kõik mahtusid sisse ja ilmselt ka kõik nägid ilusti. meie olime oma istekohtadega väga rahul ja shouga ka. Lapsed vaatasid suud lahti. Lilith nõudis pärast seda kohe pikka aega et lähme taaskord viine vaatama.

Selline vahva õu oli seal. Künka sees oli palju erinevaid käike kus olid väiksed mere muuseumid.

Kõige keskel oli akvaariumid.

Ülal oli kõiksugu merekraami välja pandud mis talusid erinevat ilma. Ainuke puudus oli, et seal ei olnud erinevaid kohvikuid kus vahepeal istuda ja jalgu puhata.

Joonas tegi meile ka väikse sapsuka. Tundus eemalt vaadates, see serv kus peal ta ronib väga järsk ja et kohe selle taga on jõgi. Kuid õnneks mitte. seal oli ka tiba kaldaperve. aga ehmuda jõudsime me kõik.

Tagasitee võtsime ette jalgsi.

Nii palju jäi siis Lilithi riietustest alles :) Nidal juhtus väike äpardus ja kõik mis meil vahetusriietest kaasas olid olid aluspüksid:)

OOOOO meie superlux hotellituba. vanniga ja puha. Koristajad seal hotellis olid ka fantast, isegi laste kaisutitad olid päeval tuba koristades ilusti teki alla sätitud. lihtsalt super.

Selline pisuke see hotell oligi. Me tegime seal ka väikest nalja oma astega. Õhtul oli meil hinna sees õhtusööl. Lapsed sõid oma portsud kiiresti ära ja siis otsustasid tuppa mängima vminna ja lubasid puhtsüdamlikult, et toast nad omapäi välja ei tule. Me lõpetasime oma õhtusöögi ja lapsed tõepoolest mängisidki kenasti meie toas(2 korrusel) ja meie otsustasime riina-jaani tuppa(3 korrusel) shampsi jooma minna. Aga seekord väiksematel hakkas meie toas igav ja otsustasid meile omapäi järgi tulla. Suured mõtleisd, et saadavad väiksed ära, aga ohh üllatust uks läks lukku nii nad siis seiklesid keset ööd 4 jõmpsikat hotellipeal võõral maal, mingid vanad inimesd üritasid neid aidata aga tekkis väike keelebarjäär. Õnneks oli Rauli oma tuppa asja ja leidis meie kaduma läinud lapsed kenasti üles.

Jõudisme õnnelikult Palangale. Infopunkti juures taaskord väiksemad kasutasid aega kasulikult.

Meravaigumuuseum.

Kuulus Palanga jalutajate sild. Ilm oli suhteliselt tuuline, aga rahvast oli väga murdu. Võimas oli see koht küll. Oli mul kindle plaan, et ostan mõne ilusa merevaiguehte Palangalt kaasa, aga ei leidnud kahjuks.