Ahjaa üks väga närvesööv tegevus on mul siin vahepeal veel olnud. Nimelt Lilithile passi vormistamine. Käisime ilusti fograafi juures ära, küll ei lubanud Lilith end pildistada, küll tegi suu lahti, küll vaats kõrvale jne. Lõpuks võtsin fotograafi käest aparaadi ja tegin ise need pildid. Fotomees vaatas üle ja leidis paar sobvat. Suundusime siis KMA-sse. Seal selgus et ohoo olen sünnitunnistuse koju unustanud. seega tühi käik. Kodus olid meil lasped oma pead lapsed st Lisbeth, Laura Andu ja veel mõni :) . Too päev oli meil lapsevahetuse päev. Mul läks nende ringisebimiste peale nii palju aega ja nii ma palusingi naabrinaist, et ta vahepeal käiks ja vaatask mis need lapsed teevad. Küll on head naabrid ja tublid lapsed. Väga mõsitlikult olid käitunud.
Järgmine päev siis uuesti KMA-sse seekord, siis kõik vajalikud paberid kaasas. Võtab siis ametnik laspe pildi ja vaatab et see ei sobi, lapse pea on viltu, üks kõrv ei paista????
Ei jäänudki midagi üle troopikapalavuses jälle laps autosse ja uuesti pidlistama, no ei saa ega saa. klõpisib fototädi, klõpsin mina, lõpuks kutsusime ka issi pidlistama. no ei saa kõikidele suurtele nõudmistele vastavat pilti. Pea ots, silmad vaatavad otse, kõrvad peavad paistma, suu ei tohi lahti olla jne. Pildi suurusest ma kohe ei räägigi. Aga suure otsimise peale ikka lõpuks leisime loodetavasti ühe pidli mis sobis vist ..... Oi ma olin kohe vahepeal täitsa tige juba. Rutuga tagasi uuesti KMA-sse ja ohh seda kergendust kui pilt sobivaks kuulutati. Nagu oleks loteriis võitnud.
