Meil käivad külas tädi ja onu ning venna
Issiga käib neil külas venna, kes kangesti tahaks meie juurde tulla kuid ei saa, siis vahepeal venna nutab jne.
huvitav mis see kõik võik tähendada, kas lihtsalt elav fantaasia või ta tõepoolest näeb miskit?

Teine pidu 21.01.2007
Minu õige päev siis, hommikul krapsti üles ja koristama. Enne 12.00 saabusid Kairi, Gloria, Victoria; Eva, Thor, Ron. Kingiks sai Lisbeth väga vahva muti mängu ja mina veits vanni spa mõnusid. Istusime, sõime, lobisesime. Lapsed käisid isegi ühe raksu õues. Keegi jällegi ei kakelnud ega miskit väga mõnus oli taaskord.
LISBETHI õige sünnipäev 22.01
Hommikul hiilisime mehega lapse voodi kõrvale kingid näpus, mina kinkisin klaasivärvid /tema ammune unistus peale Mardilaadal käimist ja seal ühe imeilusa kaardi valmistegemist/ issi keksu mängu st need pehmest materjalist lapakud millest saab kokku panna keksu. Nüüd natuke ka minevikust. Lisbeth on kullakallis meie esimene tütreke. Keda ma ootasin suure rõõmu ja ootusärevusega. Sõin kogu raseduseaja kenasti lausa superhästi st ei keelanud endale midagi õhtune noos mis praeguseks hästi meenub on pakk pähkel shokolaadis komme ja liiter piima kõrvale ning kärtsti koju jõudes pikali teleka ette ja nii ma siis kosusin kenasti /tagantjärgi pilte väga vaadata ei tahaks nagu/ Esimest korda läksime haiglasse valehäiret tegema 20.01.2001, sattusin oma arsti peale, kes ütles et siin küll veel miskit ei toimu ja homme ka ei tohi sünnitama tulla kuna lapsel peab ju oma sünnipäev olema. Sõna ma kuulasin. 21 hommikul üritasime ikka valehäiret tegema minna, aga lõime haigla ukse juures põnnama ja keerasime otsa ringi, Peterburi maantee otsal olevas Statoilis sain mehelt ka sünnipäeva kingi kätte ja seepeale keerasime otsa ringi ja koju magama. See kõik toimus loomulikult öösel. 22.01 öösel tuli minek, aga loomulikult läksime haiglasse liigvara. seal me siis olime mees magas kotttoolil ja minu oma arust valutasin jube kõvasti :) Täpseid mälestusi enam pole, aga see meenub küll, et seljasüsti kartsin hirmsasti nii et pigistasin minu ees seisnud tütarlapse kätt väga kõvasti ja üleüldse olin igavene viripunn. Nii et polegi imestada et sellega veitsa nihu läks ja valud ei kadunud kuhugile ja samuti ei kavatsenud lapsuke kuskile poole liikuda. Lõpuks 18.00 paiku kui ma juba surmväsinud sellest kõigest olin ja silmi kinni hakkasin panema, siis otsustati keisrilõige teha. sain ka uue seljasüsti ja 18:25 võetigi kõhust välja imearmast tütretirts, kes sai hindeks 10/10. Enne sünnitust me ei teadnud lapse sugu ja opi ajal see õde kes peatsis seisis muudkui õrritas et kas ütleme.... ja vahepeal enda rahustuseks üritasin laulda, aga selle peale läks kogu med.seltskond väga närviliseks käskisid mul selle jätta ja rahulikult hingata :) Sel ajal hoiti haiglas 6 päeva, esimesed poolteist päeva olin intensiivis, süüa ei saanud ja laps oli lastetoas. hiljem saime perepalati, kuhu me tassisime lausa teleka j kui öeldi et nüüd võite koju minna, siis ega me väga rõõmsad ei olnud, me olime sihukesed saamatud :) aga välja meid puksiti ja kohe algas sõit saaremaale, vanaema Helgile näitasime last autoaknast ja läksime. Nii me elasimegi Saaremaal Lisbethi esimesed 10 elukuud. niipalju siis sellest hetkel. Tänaseks on üks väga tubli tüdruk meie peres, oma kange iseloomu, soovide, tahtmiste ja tegemistega.
Kolmas pidu 27.01.2007
Lisbethi sõpradega ja lasteaiakaaslastega. Oli pannkoogipidu koos Pipiga. Osa võtsid tantsust ja trallist : Degrid/kinkekaart/, Sandra /muumioru lugude puuduvad osad 1,2/, Lili Ann /voolimissavi kmpl/, Max/kinkekaart + ehete meisterdamise kmpl, Daniel /Barbi auto/, Merilyn/kinkekaart/, Andres ehk Antu /kinkis Lisbethile tema lemmikmängu napsa ära/, Saskia /ehete meisterdamise kmpl/ ja kõige lõpus saabusid sugulased Patrissia /ehete meisterdamise kmpl/ koos oma perega. Pidu oli hästi vahva. Söödi ära uskumatutes kogustes pannkooke. Valmistusin õudus unenäoks, kui üles korrusele läksin sest kui ikka 10 last on seal täiega möllanud, et siis kindlasti on seal üks suur suur segadus, aga kõik oli väga ilusti korras. Lapsed ei tahtnud kuidagi pidu lõppenuks lugeda seega olin sunnitud vanemaid mitmeid kordi tagasi saatma. Lahkumiskingiks sai iga laps kommi. Väga tore oli.
Neljas pidu 28.01.2007
Käisid minu ema ja õde. Kingiks sain mina suure poti /esimene supp ja ühe paja toit selles juba tehtud/ ja Lisbeth sai näljaste konnade mägu + veel kinkekaardi. Sõime-jõime, mängisime kõik võimalikke lauamänge, mis Liisule kingiti, meie vaieldamatuks lemmikuks osutus muti mäng.
Viies pidu 03.02.2007
Käisid külas Habaja karud /Rauno, Katrin, Eve, Kaisa, vanaema/, mina sain natuke toetust jälle oma kohvitamispingi jaoks ja Lisbeth veelkord ehetemeisterdamise kmpl. Taaskord sõime-jõime ja tundisme end väga mõnusasti. Ahjaa Kaisa tõi meile oma reisituffi shokolaadi, mis meil veel tänaseni alles on.
Kuues pidu on veel tulemas