Täna jäi nutma ...

Lilith lasteaeda, see on vist nakkav, sest kui lasteaiauksest sisse läksime, siis üks väike tibu poetas seal suuri krokodillipisaraid. ja juu siis lilith arvas, et jama majas ja vaja ise ka üks väike viuks teha, aga tubli kasvataja võttis ta kohe hopsti nii et usun, et läks kiirelt mööda. /aga süda jäi ikka natsa valutama/ See eest Lisbeth läheb suure-suure rõõmuga oma lasteaeda.
Aga eilsest päevast, meie õuele sigineb lapsi juurde. Kõigepealt õhtul koju kulgedes hõiskas Lisbeth rõõmsalt oi emmme ma nägin Antut, ta on õues. Niipea kui autoukse avasin pisteti naabri poole punuma/poolel teel ta ka kukkus, aga sest polnud ju miskit/ ja juba oli Antugi teisel pool aeda. Lilith pistis ka nende poole punuma. Nii nad siis mängisid esialgu kolmekesi kuni sõitsid veel 2 meie kandi poissi ratastega mööda ja küsisid kas nemad võivad ka mängima tulla /kui rumalusi ei tee siis ikka võite - milline tobe vastus minu poolt/nii nad siis mängisidki 5-kesi. Kusjuures Lilithit valvasid ka päris ilusti. Mina toas lipasin ühe akna pealt teise peale et vaja ikka vaadata kuidas nad seal õues siis klapivad. Oleks aed ümber siis niipalju poleks ilmselt pidanud lippama. Uued poisid tahtsid millegi pärast kangesti tuppa trügida ja küsisid kas teil kommi on?!? Õnneks Liisu oli nii tubli ja vahendas minu arvamusi poistele, et me ei tunne teid veel nii hästi /seepeale väiksem poiss pistis oma nina ukse vahelt sisse ja teavitas vapralt oma ja venna nime, mis kahjuks mulle meelde ei jäänud, et kas nad nüüd võivad tulla/ei-ei. Nii et mängisid siiski ilusti õues. Vahepeal tulid meie tüdrukud sööma /liisu pole kunagi nii kiirelt oma toiduga ühele poole saanud/ selleks ajaks palus Liisul poisse et nad ootaksid teepeal ja ootasidki :)