Taarka / 29.07.06

Taarka, etendus toimus Obinitsa Seto seltsimaja õuel. Etendusest pilti teha ei tohtinud, küll aga tegin klõpsu seto lauljatest, kes kogu vaheaja laulsid. Mulle etendus meeldis. Õnneks ilmaga ka vedas, sest terve laupäevase päeva ladistas vihma sadada, aga etenduse ajaks jäi järgi ja isegi päike tuli välja vahepeal. Suured suured tänud Annelile kes meie perejuurdekasvu enda juurde hoiule võttis ja neile pannkooki küpsetas. Õhtul ootasid kõik lapsed nagu oreliviled aknalaual meie saabumist.

Lisan natsa juttu ka etendusest: Taarka” on seto laule ja tantse sisaldav tragikoomiline näitemäng setodest, nende elust vene alamatena, Eesti Vabariiki sattumisest ja eestistamisest. Tõsielul põhineva loo peategelane Hilana Taarka oli rikkas setu peres kasvanud lauluandekas ja temperamentne neiu, kes seoses isa muutumisega joodikuks ja kaardimängijaks oli neiuks sirgudes olukorras, kus talle polnud anda kaasavara ning ta pidanuks setu kommete järgi jääma vanatüdrukust teenijaks venna majja. Taarka temperament sellise saatusega ei leppinud, vaid sundis teda kõigest hoolimata otsima isiklikku õnne. Ta sünnitas vallaslapsi ja püüdis neid elatada lauldes ja kerjates, käies improvisatsiooniliselt lauldes talust tallu ja pulmast pulma. Tema ande avastas noor soome folklorist Armas Otto Väisänen, kes kirjutas Taarkast essee ning viis ta koguni Soome presidendile laulma. Taarkast sai tuntud rahvalaulik, kes oma elu lõpul elas katkise suitsusauna asemel korstnaga majakeses.Lisaks väga erilise saatusega naise isikuloo avamisele annab lavastus mitmekülgse pildi setu pärimuskultuurist - saab näha setu taluelu, pulma, matust, kirmaskipidu, laule ja tantse.2006. aastal pälvis Vanemuise suvelavastus 'Taarka' Eesti Teatri Aastaauhindade jagamisel sõnalavastuse eriauhinna.