Romeo ja Julia

Eile sai vaatamas käidud Romeo ja Julia etendust. No ei jätnud mulle mingit erilist emotsiooni ja muljet. Muusika oli vahva aga nagu terminaatori kontserdil oleks olnud. Aga õu oli hästi mõnus, vihma plagistas väljas sadada, aga meil oli hea olla ja nähtavus oli ka super, pingiread on väga hästi paigutatud, et üldse ei sõltunud vedamisest, kui suur inimene sulle ette istub. Meelde jäid Kaire Vilgatsi mõnus powerit täis esitlus ja Tarmo Männard, kes oli ka nii kenasti oma rollis see ja vahva tüüp. Aga rahvale tundus meeldivat,muud kui plaksutasid ja plaksutasid ja /.../ ja plaksutasid. Näitlejatele, tantsijatele, lauljatele endale ka meeldis väga. Pärast pakuti natuke niksi näksi ka ja hästi palju eesti täpikesi ja prominente oli kohal. ahjaa plaadi saime ka.
Mis aga mulle eilsest õhtust hästi meeldis oli hoopis see et me pole oma mehega enam ammmmmuuuuu linnas kahekesi käinud ja jalutamisest rääkimata. Eile parkisime auto Endla tänavale ja jalutasime siit (uskumatu me olime isegi nii ilusti graafikus et saime üle mitme setme aja tõesti kulgeda kuhugile, selle asemel et keel ripakil joosta ja hiljaks jääda) nukuteatri juurde ja pärast teist kaudu tagasi. Ilm oli fantast ja üldse oli mõnus.
Lapsed olid end ka kodus väga kenasti üleval pidanud, aga Lilithil oli vist tiba palju elamusi üheks päevaks, et tõusis ööse lmitu korda üles jalutas voodist minema, mina leidsin ta esikust ja rõõmsalt käega viipamas ja koki hüüdmas :) Magama tagasi minna ta küll eriti ei tahtnud, aga kavalusega ikka õnnestus.

ps: sain hiljuti teada, mis Lilith selle koki all mõtles - legoklotsi :) Nad olid Kellyga ehitanud klotsidest losse õhtulja juu see jättis tüdrukutirtsule nii kustumatu mulje, et vaja ka öösel minna ehitama