Päike ja puhkuseigatsus

sel aastal on kuidagi eriliselt suur puhkuseigatsus, täitsa uskumatu kohe. ilmselt need imelised ilmad võivad siis ka oma rolli mängida. aga võib olla ka igatsus laste järgi, keda pole juba ammu näinud. Tegelikult sisimas tean küll, et naudi seda aega kuni veel saad, sest kui taas lastega koos siis enda jaoks ju aega ei jäägi. Kui lapsi kodus pole püsib kodu uskumatult kaua puhas ja nii lihtne on seda korras hoida. Näiteks eile käisingi üle pika aja raamatukogus ja võtsin endale raamatu Colleen McCullough Ogalinnud ja mõnulesin koos jäätisega rõdul raamatut lugedes. Seal sai üks mu suur mure vist ka lahenduse, kass nimelt me ei saa teda ema juurde viia, kuna ema mul sihuke korralik ja kardab et meie kassid omavahel mitte kuidagi klappima ei hakka, Saarde ka kaasa ma võtta ei saa kuna lähen bussiga, seega mõtlesing et vaene kiisupoju peab nädalaks üksi koja jääma, aga meie loomaarmastajad naabrid ütlesid, et see ei kõlba mitte üks raas, nad võtavad ta enda juurde. Eks näis kuidas see suur pere siis klappima hakkab, neil endal ju ka kass ja koer. Ahjaa selle jätsin üldse mainimata kuidas naabritega selle jutu peale sain, ilmselt kass tundis oma peatselt saabuvat kurba aega ette ja ronis naabrite rõdule sõprust looma ja siis jutt hakkas meil veerema.